Porsche - Arvustus.com arvustused

“Kui enamikku tõelistest sportautodest saab iseloomustada väljenditega “tagaratastel palju jõudu” ja “ohtlik gaasi vajutada”, siis Carrera 4S viib sportauto kasutusmugavuse nelikveo abil sootuks uuele tasemele.
Linnaliikluses sõites köidab esimesena tähelepanu tõik, et vedrustus on sportauto kohta üllatavalt augusõbralik: Tallinna teede ebatasasused ei tundu sugugi hullemad kui mõne keskklassi pereautoga sõites. Seda 19tolliste velgede ning madala profiiliga rehvide kiuste.
Eraldi tuleks rääkida mootori häälest, mis on sõitjateruumis väga selgelt kuulda, võib-olla võiks isegi vähem… kui heli nii meeldiv poleks. Filigraanselt väljahäälestatud summutitorustikust kostuv kuuesilindrilise boksermootori lõrin on puhas nauding.
Olgu igapäevase liiklemisega, kuidas on, Porsche 911 on loodud siiski käänulisel rajal kiiresti sõitmiseks. Ja kuigi mugav tänaval kulgemine võib tekitada kahtlusi kiiresti sõidu võimes, peab Carrera 4S-i puhul meeldivalt üllatuma. Porschet ei pea juhi soovide järgi käitumiseks tagant piitsutama, masin teeb manöövreid otsekui juhi mõtteid lugedes. Juhitavus on nii kindel, et võib panna võimeid ülehindama, kuid auto annab ka väiksemad vead üllatavalt kergelt andeks. Piirolukordades masin halbu üllatusi ei valmista ning kiirusest kõnelevad põikekatse ja slaalomi tulemused.
Kurvisõiduomadustest veidi tagasihoidlikumal tasemel on aga see-eest kiirusomadused. Testikatsel saavutatud 5,4 sekundit paigalt sajani on küll kiire, kuid manuaalkäigukasti puhul lubatav 4,8 sekundit on veelgi kiirem. Pidurid on aga Porschele tavapäraselt fantastilised: 100kilomeetriselt tunnikiiruselt pidurdamisel oli viie katse keskmiseks tulemuseks 33,6 meetrit!”

“Võimas, kerge, kiire ja kodus eelkõige ringrajal – Porsche kirjust mudelivalikust on just hiljuti müügile jõudnud 911 GT3 üks fokuseeritumaid.
Igast 911 GT3 detailist õhkub kiirust: sihvakast reguleeritavast surutiivast mootorikattel, 19tollistest spetsiaalselt GT3 tarbeks toodetud velgedest ning ka 350millimeetriseid pidurikettaid haaravatest kuue kolviga pidurisadulatest.Kuid see auto ei ole ainult vaatamiseks.
Praktiliselt kõik lahendused autol on tehtud kiire sõidu huvides ja õnneks pole unustatud ka sõidumõnu. Just sõidumõnu, mida ei maksa segi ajada mugavusega. Esimesena avaldub sõidumõnu juba seistes, kui käivitada 3,6liitrine boksermootor.
Vesijahutusega kuuesilindriline ärkab urinaga juhi selja taga ellu ning pärast istme ja rooli asendi sättimist võibki kohalt võtta. Üllataval kombel on kohaltvõtt väga sujuv: sidur on uskumatult kerge ja mingist on-või-ei-ole-tüüpi haakimisest pole jälgegi. Sestap on GT3-ga võimalik ilma suurte jõupingutusteta ka linnaliikluses kulgeda.

Miinused: hind, praktilisus
Plussid: disain, hingematvad sõiduomadused, kiirus, stiil

Kokkuvõte: äärmiselt fokusseeritud, kerge ja kiire sportauto, mis tunneb end koduselt eelkõige ringrajal”

“2001. aasta lõpus juhtus see, mida Porsche entusiastid kartnud olid: ettevõte tõi turule maasturi. Palju kära tekitanud ja kirgi kütnud Cayenne oli aga Porsche AG jaoks hädavajalik samm, et kindlustada end ebakindla sportautoturu languste vastu. Miks just SUV (sport utility vehicle)? Väga lihtne: Porsche peamine turg USA jooksis SUVidele tormi ja mitmed Saksa luksusmargid olid toonud turule oma SUVi (BMW X5, MB ML). Cayenne on välja töötatud koostöös Volkswageniga (mudel Touareg) ning autodel on palju ühist. Kõik Cayenne’id on toodetud spetsiaalselt selle jaoks loodud uues Leipzigi tehases. Edu ei lasknud end kaua oodata ning juba aasta pärast oli Porsche finantsolukord parem kui eales varem. Viis aastat vana mudeli vahetas Cayenne’i uuendatud versioon käesolevaks aastaks välja.
Välimus on üks enim kõneainet pakkunud külg Cayenne’il ja ilusaks on teda raske pidada. Enamik kasutajaid leiab, et tegemist on pigem “ülbe” ja “macho” välimusega, kuid mitte kuigi erilise või kauni masinaga. Kuid kere on turvaline (esi- ja külgturvapadjad, padjad esiistmete seljatugedes, turvakardinad), roostekindel ja maastikuautole ebatüüpiliselt väga jäik. Tänu sellele on Cayenne väga hea juhitavusega ning seda ei väsi autoga kokkupuutunud inimesed kordamast. Ka varustus on rikkalik: baasvarustusse kuuluvad nahk istmed, 12 kõlariga stereosüsteem ja kõikvõimalikud elektrilised lisavidinad. See on aga ka Cayenne’i üks nõrku külgi: esimeste aastate autodel on esinenud elektrihädasid, mis puudutavad stereosüsteemi (raadio arvab, et on varastatud, ja läheb turvarežiimi), kesklukustust ja salonginäidikuid. Ka kell võib end lihtsalt niisama aeg-ajalt ära nullida. Kasutajad on kurtnud liiga vähese jalaruumi üle tagaistmel. “Higistama” kipuvad esituled.
Cayenne Turbo arendab 450 hj ja Cayenne Turbo S koguni 521 hj. Cayenne Turbole võis lisatasu eest soetada ka forsseerimispaketi, mis tõstis mootori võimsuse 500 hobujõuni. Vaatamata Turbo ja Turbo S-i enam kui 2,3tonnisele tühimassile, pakuvad need tõelisele sportautole kohast dünaamikat: 100 km/h kättesaamiseks kulub vaid veidi üle viie sekundi. Mootoritest tasuks eelistada vabalthingavat V-8-t, mis tagab piisava dünaamika (0–100 km/h 7,2 s) ja enam-vähem mõistlikud pidamiskulud. Samuti on just Cayenne S-e enim müügil.

Miinused: kallis osta, janused mootorid, disain
Plussid: mugavus, dünaamika, vastupidavus

Kokkuvõte: kes soovib mugavat ja suurt sõidukit ning on nõus selle eest ka maksma, siis on see auto just neile”

“„Diiselmootoriga Porschet,” pomiseb Porsche entusiast selgituseks, kui on Nürburgringi äärses hotellis öösel karjudes ja higisena ärganud ning abikaasa küsib, mida ta unes nägi.
Unenäost on saanud tegelikkus. Diisel-Porsche on tõesti olemas. Siiski mitte 911, vaid Cayenne, mida kõige tulihingelisemad entusiastid päris õigeks Porscheks ei pea, kuid mis samas puhtalt ratsionaalselt võttes on Eesti oludesse kõige sobivam Porsche.
Püüdes veel kord emotsioone kõrvale jätta, tuleb nentida, et enamik Euroopas müüdud suuri džiipe liigub diiselmootori toel. Cayenne’i valikust diisel aga varem puudus. Pole keeruline mõista, miks oli Porschel tarvis mustast püstolist tangitav jõuallikas valikusse lisada.
Sõitjateruumi viimistlustöö ja materjalid kuuluvad hinnasildile ja margile kohaselt tippklassi. Kui esiistmetel sõitjatel pole kurta millegi üle, siis tagaistmel võiks auto 4,8meetrist pikkust arvestades siiski rohkem ruumi olla.540liitrine pakiruum on aga igati tasemel nagu ka 3,5tonnine haagiseveovõime.
Paigalt sajakilomeetrise tunnikiiruseni suudab see jõuallikas 2,2tonnise Cayenne’i kiirendada 8,3 sekundiga, keskmiseks kütusekuluks teatab Porsche 9,3 liitrit sajale kilomeetrile. Needki näitajad on tasemel, kuid BMW X5 paneb vastu 8,1sekundilise kiirendusaja ja ka 8,1liitrise kütusekulu.
Maastiku- ja teesõidu omaduste kombineerimisel osutab tõhusat abi muudetav kliirens ja seatav amortisaatorite jäikus. Samadel põhjustel suudab Cayenne olla ühtviisi tasemel nii auklikul kruusteel kui ka kiirel sõidul asfaldil.
Hoolimata suurest massist esineb Cayenne kurvilisel teel nõtkelt ning sitke mootor suudab oma nobedate reaktsioonide ning jõuliste tõmmetega tagada ka sportliku sõidulusti. Mis tuletab meelde, et hoolimata diiselmootorist on tegemist siiski Porschega.

Miinused: diisli häälekus madalate pööretel, tagaistmel vähe ruumi
Plussid: juhitavus, mugavus, kvaliteet, Porsche mark

Kokkuvõte: heal tasemel luksusdžiip, mis uuematele rivaalidele jääb siiski nüanssides alla.”

“Kui Porsche tuli turule džiibiga Cayenne, kostus nii protesteerivaid kui ka rahulolevaid hääli. Praegu on aga 521hobujõuline Cayenne Turbo S mudelivaliku võimsaim, sest Carrera GT sõitis hiljuti pensionile.
Turbo S-i välimus ei karju sugugi, et tegu on rohkem kui pooletuhande hobujõulise autoga. Ainult kõige tähelepanelikumad märkavad 20tolliste velgede tagant hiiglaslikke kuue kolviga pidurisadulaid ning esivõre alt paistvaid alumiiniumist turbo vahejahuteid. Kiri tagaluugil teeb aga selgeks: Cayenne Turbo S!
Süütevõtit keerates ärkab 4,5liitrine V8 vihase möiratusega ellu. Salong on täiesti vaikne, kuid avatud akna korral võib mootorihäälest lausa sõltuvusse sattuda: veel ja veel ja veel ja...
Proovisõidul Läti kiirteele jõudes sai korraks kõik mootorikatte alla pakitsevad hobused valla päästa. See tähendas skaala mõõtepiirkonnast väljuvat turborõhunäidikut ning hetkeks kõigi nelja ratta (!) puksimist, millele järgnes hingemattev ja lõpmatuna tunduv kiirendus.
Kuigi enamik peab Cayenne tavaliseks linnadžiibiks, on ka Turbo S-il olemas tavapärane maastikul liiklemiseks tarvilik tehnika: aeglusti ja diferentsiaalilukud ning lisana ka Advanced Off-Road System, mis üritab kallakute peal kere võimalikult horisontaalasendis hoida.
Kõigist neist seadmetest hoolimata on esialgu raske uskuda Cayenne’i võrdset maastiku- ja asfaldisuutlikkust, kuid teatud mööndusega peab sellega nõustuma. Muidugi teatud piirini, mille seavad kuni 300kilomeetrist tunnikiirust lubavad rehvid. Veidigi hoolimatum gaasivajutus tähendab kõigi nelja ratta tühipöörlemist. Mis aga ei tähenda, et selline sõit poleks nauditav.

Miinused: hind, ülalpidamiskulud
Plussid: võimas mootor, hea juhitavus, praktilisus

Kokkuvõte
Hingematvate sõiduomaduste ja mõistliku maastikuvõimega auto, kuid “lihtsurelikule” kättesaamatu hinnaga.”

“Ehkki ka tagaistmel pole kurta millegi üle, avalduvad Porsche Panamera peamised võlud siiski roolitaga.
Võimsaid mootoreid, kiirust ja hulgaliselt seadistusvõimalusi pakuvad ka Panamera rivaalid BMW 7. seeria, Mercedes-Benzi S-klass, Audi A8, kuid leidub siiski üks raskesti seletatav asjaolu, mis teeb Panamera eriliseks. Asi pole vaid Porsche margi eriti sportlikus maines, ka teiste nimetatud markide trofeekappide riiulid vajuvad looka võidusõidukarikate raskuse all.
Vastus peitub emotsioonides, seda alates auto disainist kuni istme sportlike vormideni, roolist vasakul asuvast süütelukust kuni näidikuplokil kesksel kohal trooniva tahhomeetrini. Ning lõpuks tundes, kui see kooslus ellu ärkab, V-8 hääle puhtaks köhatab, pööreteosuti punase jooneni viskub ning kiiruseseier 330 kilomeetrini tunnis ulatuval skaalal end välja sirutab.
Panamera sõidab tavatempos nii linnas kui ka maanteel nagu luksusauto ikka. Reguleeritav amortisaatorite jäikus annab sõitjatele võimaluse end mugavalt tunda kehvematelgi teedel, samas seada auto sportlikult trimmi paremates oludes. Rehvimüra kostub peamiselt pinnatud ja rööpasse vajunud teedel eelkõige tagant, sest laiad rehvid ei mahu vagudesse ära. Korralikul asfaldil kahanevad kõik kõrvalised hääled, mootorit justkui polekski pardal.
Keretüübi iseloomustamine tehnilises passis kirjas oleva luukpärana pole vale, kuid kõlab liiga proosaliselt. Nimetagem Panamerat sportsedaaniks, liiati, et sporti joonistasid disainerid kerekujusse sisse enam kui midagi muud, kuid kadunud pole ka luksusautole vajalik väärikus. Kas või selline pisiasi, et tagaspoileri, mis võib mõnele tunduda kerglane, saab pakiruumiluuki ära peita ning kui tuju vastav ja/või selleks vajadus, sealt nupuvajutusega välja sõidutada.
Sisemuseski kombineeritakse sportlikkus ja luksusauto väärikus õnnestunud moel: esmaklassilised materjalid ja filigraanne koostetöö, koos keskkonsoolilt tagaistme suuunas tormava nupulaviiniga. Nuppe leidub Panameras tõesti palju, kuid sportlikke ambitsioone silmas pidades ei saa pahaks panna, kui otseteid eelistatakse kesklülitiga süsteemile. Pealegi näeb komplekt äärmiselt efektne välja.

Miinused: hind, nähtavus taha, mass
Plussid: kiirus, mugavus, juhitavus stiil, kvaliteet

Kokkuvõte: sportlik luksusauto, mis pakub elamusi nii sõitjatele kui ka juhile.”