- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
49.
Esimesed suudlused
Madis Kalmet
Autor: Jay D. Hanagan. Tõlkija: Triin Sinissaar. Kunstnik: Liina Tepand. Osades: Piret Laurimaa ja Sepo Seeman. John ja Mary on ainult lapsed, kui nad esimest korda kohtuvad. Sellest hetkest saab alguse tugev side, mis kestab katkematult kogu nende ülejäänud elu. Lavastus toob vaatajate ette vaimuka, hella ja südantsoojendava armastusloo, mis saab alguse ühistest mängudest lapseeas, kulgeb läbi teismeliste maailmavalu, kooliaja, abielu, laste kasvatamise ning kestab kustumatult üle kuuekümne aasta. Meie ees laotuvad lahti elu väikesed, isiklikud ja käestlibisevad hetked.
Lisas trulla 09.09.2010
“ Endla teatri etendus "Esimesed Suudlused"... Käisin seda vaatamas juba amma aega tagasi, kui pean sellest siiski kirjutama, sest emotsioonid pole selle kolme kuuga veel lahtunud. Mõlemad näitlejad (Piret Laurimaa ja Sepo Seeman) olid mulle juba varasematest etendustest väga muljet avaldanud ja kui ma kavalehelt vaatasin ka lavastusmeeskonda tõusid mu ootused veelgi... Pettuma ma ei pidanud. Iga lause oli kullatükk ning kõige parem selle etenduse juures oli näitlejate omavaheline koostöö(mis peaks esinema igas lavastuses, kuid kahjuks seda alati ei leia).
Pärast seda olen käinud vaatamas veel kahte etenduset, kui kahjuks (või õnneks) seadis "Esimesed Suudlused" mu eelistuslati vägagi kõrgeks ja teised lavastused on jäänud veidi lahjaks. Kui keegi veel mõtleb, et kas seda vaatama minna või mitte, siis ärge enam mõtelge, sest see on etendus mida iga inimene peaks nägema... (Suurepärased näitlejad, (Üli)Rohke huumor, pisarad ja pikaajaline meeldiv meenutus = "Esimesed suudlused")”
Kaarel Orumägi on seda arvustust muutnud: 06.03.2011 13:11
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
50.
Aeg ja perekond Conway
Elmo Nüganen
On aasta 1919 ja Inglismaa elab Esimese maailmasõja lõppemise eufoorias. Ühel sügisõhtul tähistab Conwayde perekond tütre Kay 21-aastaseks saamist ülemeeliku peoga, nagu see ongi loomulik, kui seltskond koosneb äsja täiskasvanuikka jõudnud noortest inimestest. Keset peomelu aga peatub Kay jaoks viivuks aeg ning avaneb aken ühte teise hetke. On see tulevik, kujutlus, või üks võimalikest stsenaariumitest? Kas aeg kulgeb lineaarselt või sisalduvad nii minevik kui ka tulevik praeguses hetkes? Mängivad: Anne Reemann, Evelin Pang, Ursula Ratasepp, Elisabet Tamm, Külli Teetamm, Sandra Uusberg, Andero Ermel, Mikk Jürjens, Alo Kõrve ja Mart Toome.
Lisas Fergus 23.02.2011
“Meisterlavastaja järjekordne meistriteos. Mitmetasandiline ja hästi läbi põimitud lavastus.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
51.
Utoopia rannik. I osa. Teekond
Priit Pedajas
Tallinna Linnateatri ja Eesti Draamateatri ühistöös jõuavad lavale Tom Stoppardi triloogia "Utoopia rannik" kaks esimest osa, selleks segavad teatrid trupid ja vahetavad lavastajad: 9. märtsil esietendub Linnateatris näidendikolmiku esimene osa "Teekond" Priit Pedajase lavastuses ning teine osa "Laevahukk" poolteist nädalat hiljem Draamateatris Elmo Nüganeni lavastuses. 19. sajandi alguses kasvab Venemaal üles terve põlvkond noori, kes vaimustub saksa filosoofiast, prantsuse romaanidest ja Puškinist. Pärast dekabristide ülestõusu 1825. aastal kehtestab tsaar Nikolai I tugeva tsensuuri raamatute ja ajakirjade avaldamisele. Hoolimata tsensuurist kihab ja pulbitseb Venemaa ideedest. Noorukesed Aleksandr Herzen ja poeet Nikolai Ogarjov on vaid 12- ja 13-aastased, kui tõotavad pühendada oma elu tsaari diktatuuri vastu võitlemisele. Moskvas ja Peterburis hakkavad ilmuma uued ajakirjad. Ühes neist avaldab filosoof Pjotr Tšaadajev kuulsa kirja Vene mahajäämusest, mille tagajärjel ta hulluks tunnistatakse. Isegi arreteerimised ja maapakku saatmised ei suuda ära hoida ülemaalist värisevat tundmust, millel Stoppard laseb kõnelda läbi Herzeni suu: “Nüüd sa ei saa saapapaelu ka osta, ilma et müüja ei küsiks sinu arvamust eksistentsi olemuse kohta.” “Utoopia ranniku” esimese osa “Teekond” tegevus toimub Venemaal ajavahemikul 1833-1844. Näidendi keskne tegelane, tulevane anarhistlik mõtleja Mihhail Bakunin, kasvab koos nelja õega idüllilises Premuhhino mõisas, 200 kilomeetrit Moskvast loode poole. Bakuninite majas käivad suviti nii tütarde kosilased kui ka noore Mihhaili intelligentidest sõbrad. Vaatamata isa meelehärmile suundub energiline ja elujõuline Mihhail üha enam sõdurielust ühiskondlikku ja kirjanduslikku tegevusse. Bakunin sõbruneb kriitik Belinski, luuletaja Stankevitši, Herzeni, Turgenevi ning teiste Venemaa tulevaste ärksate mõtlejatega – terve ajalooliste suurkujude plejaad, keda kehastavad Draamateatri ja Linnateatri selleks puhuks loodud ühistrupi näitlejad. Tõsielusündmustele tuginevat Tom Stoppardi näidendit võib võtta nii iseseisv a kibemagusa oodina noorusele kui ka eelmänguna sündmustele, millest jutustavad “Utoopia ranniku” järgmised osad.
Lisas cantabile 21.03.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
52.
Nii see on (kui teile nii näib)
Adolf Šapiro
Nagu pealkirjastki võib aimata, on "Nii see on (kui teile nii näib)" mänguline ja mitmekesiseid tõlgendusvõimalusi pakkuv tekst. Loo tegevus toimub väikeses Itaalia linnakeses, kuhu on hiljuti kolinud keegi ametnik koos oma naise ja ämmaga. Mitmed tahud selle omaettehoidva perekonna elukorralduses köidavad aga naabrite uudishimu ja lõpuks on kohalik seltskond viimseni ärevusest haaratud, et nende „saladust" välja uurida. Intriigidemöllus ei saa lõpuks enam keegi aru, kes valetab ja kes räägib tõtt, või kas üheselt võetavat tõde üldse ongi olemas…
Lavastaja Adolf Šapiro Pirandello näitemängu kohta: Aga kogu Pirandello loodu ongi provokatsioon! Tegelikult algab dramaturgia ja teater suhtest vaatajaga saalis. Tšehhovil on neljas sein. Brechtil selle neljanda seina lammutamine: te ei tulnud mitte võõrast elu jälgima, vaid koos teatriga sotsiaalsetele probleemidele lahendust leidma. Romantismis peate te kangelasele kaasa tundma, nutma tema pisaraid. Aga Pirandello ehitab suhte üles provokatsioonile tekitada vaatajas kirglikku huvi selle mõistatuse vastu, mida püüavad lahendada tegelaskujud laval. Nii teeb vaataja esimese sammu paradoksi sisemusse, selle suunas, et publikust saaks lavastuse osaline. (katkend intervjuust ajalehele "Sirp")
Lisas Marge-Elin Roose 21.11.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
53.
Mürk
Kristjan Üksküla
"Mürk" on kahest Aleksander Puškini (1799-1837) väikesest tragöödiast koosnev lavastus. Mõlemad lühinäidendid - "Ihnus rüütel" ning "Mozart ja Salieri" - on kirjutatud 1830. aasta oktoobris. Esimene nendest leiab aset ilmselt 15. sajandi Prantsusmaal, teine 1791. aastal Viinis. Neid kahte tragöödiat seob inimeses pulbitsev ebaõigluse tunne. Inimene ei arva tavaliselt, et kannatused, mis talle elus osaks saavad, on õiglased, et ta oleks need kuidagi ära teeninud. Keda siis süüdistada sellises ebaõigluses ja kuidas oma kannatustega toime tulla? Inimene kannaks justkui terve elu enesega mürki kaasas, ilma et ta seda tahaks. Küll on aga inimese enda valik, kas lasta sel enese üle võimust võtta või sundida see taanduma oma mõtetest, sõnadest ja tegudest. Või kuidas oleks õigem nimetada seda nähtamatut, millega inimene oma sisimas eluaegset kahevõitlust peab? Osades: Aleksander Eelmaa, Rain Simmul, Indrek Ojari, Mikk Jürjens, Kristjan Üksküla, Mihkel Vooglaid.
Lisas van Dish 13.02.2012
“Üks äärmiselt kvaliteetne ja nauditav Puškini lavastus-produktsioon. Pakub palju mõtlemisainet ja vajutab "õigetele nuppudele". Eriti meeldis sedapuhku Rain Simmuli esitus, aga teised olid samuti Linnateatri teada-tundud kõrgel tasemel.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
54.
Lõputu kohvijoomine
Priit Pedajas
Madis Kõivu näidend. Aeg kulgeb, riigikorrad kukuvad, sõjad tulevad ja lähevad, riidemoed muutuvad. Linn põleb, ka kohvik põleb, ja ehitatakse uuesti üles. W kohvik on ikka sama koha peal, ikka räägitakse seal jutte, jagatakse uudiseid ja loetakse luulet. Alati istub seal nurgas üks mees – Stammgast – ja joob kohvi. Pommiplahvatused ja sisse-välja sagivad sõjaväelased ei saa kunagi ühe kannu aromaatse kohvi ja maitsva veini vastu. Osades: Lembit Ulfsak, Jaan Rekkor, Maria Avdjushko, Tõnu Oja, Taavi Teplenkov, Martin Veinmann, Laine Mägi, Tõnu Aav, Ain Lutsepp või Anti Reinthal, Lauri Lagle, Mihkel Kabel, Tiit Sukk või Kristo Viiding, Mait Malmsten, Kaie Mihkelson, Viire Valdma, Ester Pajusoo, Mari Lill, Mari-Liis Lill, Britta Vahur. Kunstnik: Kunstnik Riina Degtjarenko. Muusikaline kujundaja: Ardo Ran Varres. Valguse kujundaja: Raido Talvend. Heliefektide autor: Tauno Makke.
Lisas dilbert 09.09.2010
“Tõenäoliselt mõeldud vanemale generatsioonile (sündinud enne 1950 aastat). Minu jaoks (sündinud '80 alguses) oli see küll väga väga kauge (kaugelt mööda käiv) ja seega igav.”
Kuum teema
Viimati lisatud
-
Padise Kastell
Lisas sonicPRO25.07.2020PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud. -
Vabariigi vaenlased
Hannes VeskimäeLisas Rein Veemees 18.02.2020 -
Pimeduse kütkes
Cara HunterLisas Rein Veemees 17.02.2020 -
POMO Restorante
Lisas sonicPRO17.02.2020PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud. -
Vaba ja metsik. Julgusest elada oma reeglite järgi.
Merit RajuLisas bergeenia 29.01.2020
