- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
79.
Voldemar
Merle Karusoo
Andrus Kivirähki näidendi põhjal. Aastal 1955 Nõmme rongis: ühel pingil tukub plikaohtu Helmi, teisel istub vana maamees August, kolmandal räbaldunud sinelis 30aastane Lemmergas. Teekond Kivimäelt Balti jaama kulgeb reaalsuse ja kujutluse, tõsielu ja mängu hoos. „Elagu elu!” hüüab noor Voldemar Panso. Ta sõidab oma lavastuse "Kuningal on külm" esietendusele, kuid mängib lühikesel rongisõidul koos reisikaaslastega läbi pool elu – isa ja ema, tüdrukuid ja armastatuid, koolikaaslasi ja õpetajaid, näitlejaid, muid eluteel ette tulijaid. Mängitakse – või mäletatakse, unistatakse! – lugusid viinast, teatrist, armastusest, sõja jalust läände põgenemisest ja ometi siiajäämisest, Moskvast, haiglast, proovist, küüditamisest, koolist, jälle viinast, armastusest... Näidendi aluseks on Voldemar Panso mälestused, artiklid, päevikud. Osades: Tiit Sukk, Taavi Teplenkov, Guido Kangur, Mari-Liis Lill, Viire Valdma. Kunstnik: Pille Jänes. Helilooja: Ardo Ran Varres
Lisas dilbert 09.09.2010
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
80.
Keti lõpp
Priit Võigemast
Ma ei tea, kuidas kirjutada praegusest ajast. Lihtsam on kirjutada sellest, mis on juba olnud. Kui Aja Lugu on ise välja sõelunud selle, mis on tähtis. Aga praegu? Hästi. Tegevus toimub siinsamas – teate seda kiirtoidukohta, mis asub parkimisplatsi ääres? Seal on vahel hea süüa, sest keegi ei näe. Sinna on hea tulla, sest seal ei ole tuttavaid. Sügiseses linnas tuleb sinna mees, kes tahaks üle kõige midagi öelda. Aga ta ei tea, kuidas. Igavene tudeng, kes tahaks teha tööd, kus vastutama ei peaks. Noor neiu, kes tuleb lihtsalt lattet jooma. Tulevad veel mitu inimest, kes on nagu üle mingi piiri viidud, sest hullus on ühe inimese puhul haruldane nähtus, aga gruppide, rahvuste ja ajastute puhul on see reegel. (Paavo Piik)
Lisas Marge-Elin Roose 21.11.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
81.
Ma olen tuul
Lembit Peterson
Kaks sõpra, kes on teineteise kõrval käinud, lähevad ühel hetkel kumbki oma teed. Üks neist on põgenenud või lahkunud, teine aga istub ja mõtleb selle üle. Esimene tuleb tagasi. Kui ta seda ikka päriselt teeb...? "Ma olen tuul" on mingil moel Jon Fosse loomingu kvintessents. Selles on palju vaikust, mis mõjub muusikana, näidendi tekst on lihtne, aga sõnadetagune maailm mitmekesine ja mõtlemapanev. Teemad, mida Fosse käsitleb, on sarnased tema teiste teostega, ent seekord läheb Fosse oma teed mööda kompromissitumalt sügavamale ja kaugemale, kaotamata samas huumorimeelt. Küsimused on ühtaegu lihtsad ja eksistentsiaalsed. Jon Fosse ise on nimetanud "Ma olen tuult" oma parimaks näidendiks. Jon Fosse (1959) on norra kirjanik ja dramaturg, maailmas üks enim mängitud kaasaja näitekirjanikke, keda on nimetatud Samuel Becketti ja Harold Pinteri mantlipärijaks. Jon Fosse on kirjutanud üle 25 näidendi, mida on ette kantud rohkem kui 240 erineval laval 36 erineval maal. Theatrumis esietendus 2011. aasta septembrikuus Fosse "Üks suvepäev" Hiiumaal Tahkuna tuletornis. Tõlkija Eva Eensaar Lavastaja Lembit Peterson Valguskunstnik Rene Liivamägi Osades Marius Peterson ja Ott Aardam
Lisas Marge-Elin Roose 08.01.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
82.
Kevadine Luts
Uku Uusberg
"Kiviräha „Kevadine Luts” võiks peaaegu olla Oskari enda kirjutatud: kord lustakas, kord nukker, sekka sähvab satiirigi. Mõned tegelased on väljamõeldud ja juhtumid juurde luisatud, seda tõetruumalt (et mitte öelda kongeniaalsemalt) näidend aga mõjub. Just sellist tagahoovide-Oskarit, natuke saamatut, ometi siirast, ju tänini armastataksegi. Ja on, mille pärast." Doris Kareva, Sirp 24.08.2012
Lisas Marge-Elin Roose 16.11.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
83.
Grönholmi meetod
Hendrik Toompere jr
lugu kaasaegsest ärieliidist. Seda lugu võiks ka käsitleda kui koolitust tööintervjuu läbiviijatele. Kuidas leida parimate isikuomadustega kommertsdirektorit? Kuidas leida juhti? Kes on juht? Maailmakuulus rootsi teadlane Grönholm on välja töötanud ideaalse testide seeria, mida kasutavad tänapäeval kõik suurkorporatsioonid personaliotsingu lõppetappides. Kandidaatidele antakse mängulisi ja väga kavalaid ülesandeid. Nende improvisatsioone tööintervjuudel hinnatakse raudse loogikaga mudeli abil. Inimesed muutuvad selles mängus läbipaistvaks, nende tegutsemismotiivid on halastamatu selgusega meie silme ees. Kunstnik: Riina Degtjarenko. Tõlkija: Margus Alver. Mängivad: Margus Prangel, Jan Uuspõld, Raimo Pass, Harriet Toompere.
Lisas reekvia 03.11.2010
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
84.
Umb ehk Hirmus veretöö Läänemerel
Priit Pedajas
1887. aasta 6. oktoobri öösel märgati Bornholmi saare lähedal laeva, millel hädasignaal mastis. See oli kolmemastiline kuunar Johannes. Laeval ulgus koer. Üks mees, kellel pea ümber verd täis imbunud riidetükk, oli seotud masti külge. Tekil oli veel teine verine mees. Ülejäänud kuus meest olid kadunud. Kinniseotud mees oli Kihnust pärit laevapoiss Jaan Umb, kes oli öösel maha tapnud kogu meeskonna. Ellujäänud tüürimehel õnnestus vastu hakata ja roimar kinni siduda. Jaan Umbi üle peeti kohut Peterburis. Et ilmsiks olid tulnud mitmed kergendavad asjaolud, määrati talle karistuseks 10 aastat sunnitööd. Osades: Jaan Rekkor, Tõnu Oja, Taavi Teplenkov, Lauri Lagle, Uku Uusberg, Ülle Kaljuste, Kersti Heinloo, Ain Lutsepp.
Lisas laurent 22.02.2011
“Täiesti nõrk lavastus. Puudub igasugune dünaamika, etendus seisab. Peategelase hingeline traagika ei väljendu eriti kusagil , peaks ju olema läbiv teema. Ei saagi aru, milles probleem. Võib olla algmaterjalis... Tegelased iseenesest väga huvitavad ja näitlejad tugevad, kahju nende tehtud tööst...
Paratamatult tõmbad paralleele Jüri Tuuliku "Varese" etendusega Kuressaare Rahvateatris, teema natuke sarnane saarerahva raskest elust..Kogu etendus oli väga paigas. Läks nii hinge, et veerand tundi peale etenduse lõppu oli veel raske suhelda teistel teemadel.”
