Vihula Mõis - Arvustus.com arvustused

“Ujulas võiks laste abivahendid, täispuhutavad asjad jm olla terved, uuendatud. Käisime, olid ikka päris räsitud ja kasutuskõlbmatud lapsele. Muidu kõik ok”

“väga rahul hea söök, majutus, hea teenindus ja spa. teinekord hea meelega tagasi puhkama ja nautima”

“Kena, kuid jube kallis koht.”

“Vihula mõisakompleks on ilus ka sügisel, ehkki eriliselt särab see väljastpoolt just suvisel ajal. Sügisel ja talvel on aga seda õdusam olla just mõisahoonetes sees. Väärikad puidust trepid ja põrandad ning paksud mõisamüürid on kui loodud jaheda ja pimeda aja nautimiseks. Kamin praksub, toit on maitsev ja ujumine mõisa peahoone kõrval asuvas karjalaudas paneb elamusele punkti. Nimelt võib seal vabalt juhtuda, et pole ühtegi inimest peale sinu, kogu üllatavalt suur ja stiilne ujumisbassein on puhtalt sinu käsutuses. Mõnus. Lisaks on seal eraldatud laste madal bassein ja aurusaun.


Kui ööbida samas majas, saab basseini (alumisel korrusel) jalutada lihtsalt hommikumantliga, muidu tuleks kasutada väikest riietusruumi:


Toad on Vihulas ikka kenad ja erinevad veidi oma stiililt, mõnes hoones sutsu modernsemad, mõnes (Tagamõisas) pigem rustikaalsed. Huvitaval kombel ei leidnud ma toast kingalusikat! See oli küll tähelepanematu mõisarahva poolt, et sellist olulist asja tuppa polnud pandud.


Õhtusöök oli väga maitsev, seda pakuti mõisa peahoones asuvas restoranis La Boheme. Seal mängis ka elav muusika, pianisti näol.
Samuti oli hea elamus hommikusöök, mis jäi silma rikkaliku kalavaliku poolest. Tavapärase lõhe kõrval, mis muide oli neil ka hästi soolatud ja maitses väga värskelt, oli esindatud heeringas päris mitmel moel.


Hommikust süüa nii ilusas ruumis on omaette meeldiv elamus.


Vihula Mõisa tasub minna küll. Soovitan aga oma kingalusika kaasa võtta ;)”

“TEATE MA ARVAN ,ET EESTIS ON NII PALJU KOHTI VEEL MEIE INIMESTEL KÄIMATA .PALJU ILUSAID KOHTI VEEL AVASTAMATTA.EI PEA KUHUGILE KAUGELE SÕITMA JA RAHA RAISKAMA.PALJUD KOHAD ON NII ILUSAKS TEHTUD JA METSA ÄÄRES SAAB RAHU JA PUHATA .”

“Vihula mõis on väga ilusasti renoveeritud. Kindlasti soovitan õhtul jalutada ka üks tiir ümber mõisakompleksi, talvine loodus on fantastiliselt ilus ja hooned on kenasti korda tehtud ja pimedal ajal väga efektselt valgustatud.
Toad on rõhutatult püütud teha hästi ajastukohased, paekivi- ja katmata palkseinad ja laudpõrand, kust mul õnnestus ka pind jalga saada. Kuid toas olid ka kaasaegsed mugavused, lcd-telekas ja lauaarvuti internetiühendusega.





Rahvuslikes värvides aken:



Aknast avaneb imeilus vaade jõele:



Vannitoas on palksein kaetud klaaiga, väga ilus:



Külalisteraamatut lehitsedes jäi silma, et Vihula Mõisa on külastanud ka President:



Ja Maksuameti töötajad ei ole täiesti ilma huumorisooneta:



”

“Mõõdukalt luksuslik ja väga nauditav koht puhkamiseks. Suhtlus broneerimise osas oli nendega päris pikk ja paljud asjad selle jooksul muutusid, kuid alati jäädi väga sõbralikuks ja kui ma nende järjekordsele kirjale kohe ei vastanud, pakuti kohe tausta lisateenuseid. See oli kena žest.

Jõudsime kohale hämaras ja vähemalt siis (lisaks veel lumi) ei olnud kohe ilmselge, millises majas võiks asuda registratuur. Leidsime selle siiski üsna ruttu ning täitnud ära kohustuslikud vormid saime toavõtmed. Meil oli Zen-tuba, mis asus Tagamõisas, umbes sada meetrit suurest mõisahoonest. Tagamõis on ka suur maja ja kolmekorruseline. Toad on vist igal korrusel või vähemalt kahe viimasel. Teisel korrusel on ka paar junior sviiti, kolmandal neli väiksemat tuba. Trepikoda mingit erilist muljet ei jäta, ehk tammepuidust ilusaid treppe vms seal ei leia. Teisel ja kolmandal korrusel on ka väike puhkeala nelja tugitooliga, teisel korrusel on nende juures ka väike plekk-kamin.
Tuba on aga kena. Seinad paksudest prussidest, kena ja pehme laia voodiga (seejuures nelja pehme padjaga) aknaga, mis ühel pool maja avaneb jõele, teisel pool metsale. Vannitoast leiab mullivanni ja seal on talvisel ajal eriti teretulnud põrandaküte. Tualeti nupp käib hiigelraskelt, pidin peaaegu pöidla ära nikastama ja paberirull on ka seina ääres nii poti lähedal, et sealt midagi võtta ei ole end kaheksaks keeramata kuigi lihtne. Toad on muidu soojad ja puhtad. Huvitav oli näha, et tubades on ka lauaarvuti, kogu täiega. Ning muidugi WiFi (mis välismaa hotellides pole sugugi nii tavaline) ja teler.

Söömas saab käia mõis peahoones, kus all korrusel on lounge-baar, ning ülevalpool restoran La Boheme, kus saab süüa nii hommikust, lõunat kui õhtust. Toidud olid maitsvad, eriti hea mulje jätsid pannil praetud dorado (kala) ning metssea hautis. Magustoitudest sai proovitud crème brûlée'd (seest pehmem kui tavaliselt, aga väga hea) ja jäätiseid (isetehtud, väga maitsvad). Lõuna ajal olime ainsad sööjad, õhtul oli aga ruum rahvast täis.
Hommikusöök oli buffet' stiilis ja kuigi esmapilgul tundus, et valik ei ole väga suur, oli see ekslik tunne. Lihtsalt ruum, kus toit asus oli väike, toitu oli seal külluses. Lõheribad, värsked croissant'id, valik häid mahlasid (mustsõstar jättis eriti hea mulje, loodetavasti kohalik) ja palju muud, pannkookideni välja. Teed pakuti muuseas samovarist ja teenindus oli igal söögikorral laitmatu.


Kaheksa punkti saab Vihula ainult selle pärast, et ta konkureerib väga kõrgetasemeliste paikadega. Igasugustes tavahotelli arvestustes oleks see kindel 10p, aga luksushotellide maailmas tuleb mitmed naljakad kirjavead, mida kohtas kohalikes reklaammaterjalides ja tualeti halvasti läbi mõeldud ergonoomika siiski juba vigadena arvesse võtta.
Kas läheksin sinna tagasi? Iga kell!”