Piiskopi ja keisri kaitse all. Paldiski Nikolai kogudus 1769-2012
10
2 hindajat

7. Piiskopi ja keisri kaitse all. Paldiski Nikolai kogudus 1769-2012
Merle Prass-Siim

Paldiski Nikolai koguduse ja kiriku ajalugu oli kuni viimase ajani uuritud väga vähe. Veel 2011 aasta lõpus oli võimalik kogu ajalugu võtta kokku kolme põhifaktiga: 1842. a ehitati Paldiskisse Nikolai nime kandev kirik. See suleti 1940. a seoses baaside lepinguga ning muudeti ohvitseride klubiks ja laoks. Kirik taasavati 1990. aastatel. Kuigi Paldiski linna ajaloo kohta on ilmunud suuremaid ja väiksemaid käsitlusi, on linna kirikuid puudutatud neis vaid ühe-kahe lausega. Ka Paldiski eluolu igakülgselt uurinud Lembit Odres (viimase ennesõjaaegse linnapea ning koguduse nõukogu esimehe poeg) on oma käsikirjas napisõnaline, viidates materjali vähesusele ja juhuslikkusele. Et kiriku aknad on kehvas seisus, tekkis õpetajal umbes aasta eest mõte anda välja raamat vanade ja uute fotodega pühakojast, et koguda raha akende korrastamiseks. Materjali kogumise käigus ilmnes aga üha uusi vihjeid koguduse ajaloo kohta. Otsing arhiivi infosüsteemis andis viiteid sadadele säilikutele ajalooarhiivis, riigiarhiivis, Tallinna linnaarhiivis ja muinsuskaitseameti arhiivis. Neile lisandusid materjalid EELK konsistooriumi ja koguduse enda arhiivist. Vastne raamat toetubki suures osas seni avaldamata arhiividokumentidele. Pildimaterjali hulgas on ainulaadseid jäädvustusi Paldiski koguduse ja kiriku taastamisest 20. sajandi viimasel kümnendil. Raamatu müügist laekuv tulu läheb kiriku akende restaureerimiseks. Joel Siim


Lisas Marge-Elin Roose 22.01.2013
Pane hinne:
Pikk päevatee kaob öösse
8.0
1 hindaja

8. Pikk päevatee kaob öösse
Merle Karusoo

„Pikk päevatee kaob öösse” kuulub kahtlemata psühholoogilise draama maailmaklassikasse. Suur ameerika näitekirjanik maalib ummikusse jooksvatest peresuhetest ning illusioonide koorma all vankuvatest inimestest peene, sügava, samas pastelse ja tundliku pildi. Kaks armastavat, ent sellest hoolimata teineteisest mööda elanud keskeas inimest ja nende täiskasvanud pojad on silmitsi olukorraga, kus nende senine eluretsept – probleemide salgamine, enesepettus – enam ei aita. Kuigi elatakse ühise katuse all, ei leita ühist keelt. Oma üksildasse maailma, enesekaotuse piirile jõudnud Maryt kurnab narkosõltuvus, mehi hävitab alkoholism. „Pikk päevatee kaob öösse” põhineb suuresti O’Neilli enda perekonnalool. Kunagise kuulsuse mälestusest elav näitlejast isa, narkosõltlasest ema, alkohoolikust vend, süütunne, enesepettus, kunagiste hingetraumade kaja – need on O’Neilli autobiograafilised motiivid ja teemad. Osades: Ülle Kaljuste, Ain Lutsepp, Tiit Sukk, Märt Avandi, Pille Lukin.


Lisas laurent 13.11.2011
Pane hinne:
Pudelikorjaja käsiraamat
6.4
5 hindajat

9. Pudelikorjaja käsiraamat
Merle Veesalu-Rand

Pudelikorjaja käsiraamat on inimesest, kes elab meie ühiskonnas. Temast on võimatu mööda vaadata, ilma et kaotaksime iseennast. Zanriliselt maagilise realismi radadel kondav lühijuttude kogumik on teejuhis sellele, kes tahab jõuda jagamiseni, koostööni, kaasinimese märkamiseni. Raamat neile, kes tahavad inimest tundma õppida.


Lisas saarehunt 12.12.2011
Pane hinne:
Sünnipäev
6.7
6 hindajat

10. Sünnipäev
Merle Karusoo

Sünnipäev algab muidugimõista sünnipäevalauluga. Selle laulu peale ärkab üks Karu – lai õnnelik naeratus näol. Ta hakkab oma rõõmulaulukest jõmisema, aga märkab siis, et on tukkunud suure halli kasti nurgas. Ta kohkub vait ja vaatab pettunult-nukralt ringi. Teises nurgas särab väike ilus ämblikuvõrk. Põrand on mühklik ja künklik, täis ootamatuid auke kõikematva halli kanga all. Karu uurib ka ennast. Jalavedru on katki, käpakesed kulunud. Kui ta ennast korrastama tahab hakata, paiskub õhku terve pilvekene tolmu ja Karu väriseb tagasihoitud aevastuse käes. Rohkemaks ei jätku tal julgust ega energiat. Ettevaatlikult, et mitte tolmutada, uurib Karu riidealust ja kutsub oma sõpru. Kasti ääre peale ilmub Punsu pea ja keerleb kärsitult tegevust otsides ringi. Osades: Guido Kangur, Karl-Andreas Kalmet, Priit Strandberg, Jane Kruus.


Lisas winkwonk 17.02.2012
Pane hinne:
Valged daamid
8.8
5 hindajat

11. Valged daamid
Merle Karusoo

Haapsalu Valge daam on juba sajandeid ennast augustikuuöödel rahvale ilmutanud, seisnud kabeliaknal ja vaadanud inimestele ülalt alla. Tema elust on saanud legend. Ta on ainus ja erakordne. Korraga aga ilmub tema kõrvale veel teinegi vaim – noor tüdruk, kes on äsja saanud surma autoõnnetuses. Ta toob endaga kaasa tavalise elu rammusad lõhnad ja värvid, mis vanemal Valgel Daamil juba ununema kipuvad. Ja mis tunduvad talle kohutavalt labased – samas kui tüdruku jaoks on masendavalt igav Valge Daami uhke, kuid üksildane saatus. Osades: Katrin Saukas, Liis Haab. Kunstnik: Pille Jänes.


Lisas Kultra 07.04.2011
Pane hinne:
Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia...
8.6
25 hindajat

12. Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia...
Merle Karusoo

Andrus Kivirähki näidend. Vahel juhtub, et inimene pannakse laulu sisse ja sealt ta enam välja ei saa. Just nii juhtubki kuulsate Peterburgi arhitektide Vassiljevi ja Bubõriga. Ühel heal päeval peavad nad maha jätma oma senise mõnusa elu Venemaa pealinnas, jätma maha oma tulusad tellimused ja sõitma kõige kiiremas korras Tallinnasse, et ehitada sinna uus teater. Milline teater? Kas Saksa teater kohalikele baltisakslastele, kelle päralt on minevik? Või Eesti Draamateater eestlastele, kellel pole küll veel oma riiki, kuid kellele kuulub tulevik? Ega Vassiljev ja Bubõr sellest isegi päris täpselt aru ei saa, aga teatri nad ehitavad.
Kunstnik: Pille Jänes. Helilooja: Urmas Lattikas. Valguskunstnik: Priidu Adlas. Videokunstnik: Taavi Varm.
Osades: Tiit Sukk, Ivo Uukkivi, Kersti Heinloo, Märt Avandi, Merle Palmiste, Guido Kangur, Mait Malmsten, Raimo Pass, Elina Reinold.


Lisas dilbert 09.09.2010
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (2)

“Selles etenduses toimus vist kokku ainult neli sündmust. Nii et kohati tundus, et jubedalt venib, et iialgi ei lõppe see ära ja Kivirähu mula vuliseb nagu kevadsula vesi mööda räpast tänavat. Kui meespeategelastel oli mingigi sisu ja areng, siis naisi kujutati vaid ülistereotüüpsete dekoratsioonidena (Palmistele muidugi 10 punkti erinevate slaavi kaunitaride karakterite humoorika esituse eest), mis ajas naerma küll, aga hiljem, asja analüüsides pigem nutma. Huvitav roll oli Avandil (sisuliselt miim). Tore tükk iseenesest, aga ei midagi erilist.”

17.03.2011 16:10 - crep suzet
Hinnang arvustusele:
  +1   -0