citroën - Arvustus.com arvustused

“Müüginumbrite järgi eestlaste lemmikmahtuniversaali Citroën Berlingo uus põlvkond pakub hulga praktilisi lahendusi ning mahutab eelkäijast rohkem.

Naljaga pooleks öelduna peab uue Citroën Berlingo mahtuniversaali omanikul olema hea mälu. Panipaiku leidub autos lihtsalt nii palju, et meeles pidada, kuhu üks või teine asi pandud, suurel unustajal lihtsalt ei õnnestu.

Kui aga tõsiselt rääkida, on nii mugavuse kui ohutuse vaatevinklist igal juhul parem, kui mahtuniversaalis leidub igale esemele oma koht. Üks huvitavamaid ja praktilisemaid lahendusi on Modutopi-nimeline süsteem, mis ühendab muuhulgas laealuseid riiuleid ja suurt, nii sõitjateruumi kui tagaluugi kaudu ligipääsetavat laegast pakiruumi kohal.

Kui autole pole paigaldatud Modutopi, saab tänu vastavatele taladele kinnitada lae alla kuni kahe meetri pikkuseid esemeid, olgu nendeks siis suusad, õngeridvad vms. Nii ei avalda need mingit mõju auto kütusekulule ega tekita tuulevihinat, mis kaasneb välise katuseraami kasutamisega, ning on muidugi kaitstud ka ilma ja varaste eest. Viimaseid silmas pidades osutuvad eriti nutikateks panipaigad auto põranda all. Kui kaas ja vaip on peal, pole neid võimalik märgata.

Esiistmete vahel asuva 13liitrise laeka saab vajadusel autost välja tõsta – hea võimalus näiteks selle pesemisel. See, et pakiruumi valgustit saab välja tõsta ja vajadusel taskulambina kasutada (aku voolu jätkub kolmveerand tunniks), on Citroënil juba vana trikk. Tõsi, paljude nende nutikate vidinate eest tuleb lisaraha maksta – need ei sisaldu baashinnas.

Sõltuvalt varustusest leidub Berlingos panipaiku samas mahus, kui mõõdetakse mõne pisiauto terve pakiruumi suuruseks – 170 liitrit. Pakiruum ise mahutab Berlingol 675 liitrit, 51 liitrit enam kui vanal Berlingol.

PLUSSID:
hind, praktilisus

MIINUSED:
baasvarustus

KOKKUVÕTE:
praktiline mahtuniversaal, mille saab sõltuvalt varustusest kohandada nii pereautoks kui töösõidukiks.”

“PLUSSID:
välimus, säästlikud mootorid, tüüpvigu ebaprantslaslikult vähe

MIINUSED:
viimistlemata SensoDrive käigukast, mürarikas, nõrguke 1,1liitrine mootor

KOKKUVÕTE:
1,4- või 1,6liitrine mootor kombineerituna manuaalkäigukastiga teevad C2-st väga hea linnaauto. Töökindlus on rahuldav.”

“Selle sajandi Citroënide suureks trumbiks on efektne välisdisain. C3-gi üheks parimaks omaduseks võib nimetada just väliskujustust, paljud on selle ostnud just esmamulje põhjal. Esialgu pakuti C3 vaid viieukselise luukpärana, 2003. aastal lisandus kolmeukeline C3 Pluriel, mida võis osta kinnise, aga ka osaliselt või täielikult eemaldatava katusega kabrioletina.

Sisedisain on samuti moodsalt reibas, palju detaile erineb klassikalistest lahendustest – näiteks spidomeeter juhi ees näitab kiirust elektroonilise numbrina ning tahhomeeter jookseb kaares üle selle. Mahukuselt on kõrge ja munaja kujuga C3 pettumuseks, mitte küll ees-, aga tagaistmel, kus 180 cm pikkuse juhi taga napib jalgadel ruumi. Pakiruum on 305liitrine, istmete seljatugesid saab kahes osas maha kallutada. 2005. aasta lõpus viidi läbi facelift, mille käigus muudeti peamiselt välis- ja sisedetailide kujustust.

C3 üheks suurimaks miinuseks on sõitjateruumi nigel kvaliteet. Kasutatud plastmaterjalid on odavad, klobisevad ja mitte kuigi hoolikalt kokku pandud. Eriti just talvel külma autoga sõites on kõiksugu niginaid-naginaid kosta ning haruldane pole ka, et mõned detailid lihtsalt küljest pudenevad. Laidetud on ka liiga pehmeid ja vormituid esiistmeid. Lekkida võivad erinevad uksetihendid või katuseluuk. Facelift’i-järgsed autod on ses osas paremad.

Ka elektroonika ja elektrivigu on C3-l palju. Purunevad elektriakende lülitid, valetab kütusekoguse näidik või teatab hoiatustuli põhjuseta, et õli on mootorist otsa saanud jne. Sõitjateruumi ventilaator võib töötada vaid neljandal astmel või teha krigisevat häält, viimasel juhul piisab mõnikord selle mootori pukside määrimisest, teinekord aga mootori vahetusest. Reostaadi-mootori probleemid saavad tihti alguse salongiõhufiltri vahetamata jätmisest või eemaldamisest.

C3 turvalisus on see-eest omavanuste väikeautode seas peaaegu parimal võimalikul tasemel – EuroNCAPi avariitestis omistati sellele neli tähte.

PLUSSID:
Ökonoomsed mootorid, disain, turvalisus.

MIINUSED:
Ruumikus tagaistmel, elektroonikaprobleemid.

KOKKUVÕTE:
Ilus ja turvaline linnaauto, ent eelistada võiks võimalikult uusi autosid, mis on töökindluselt paremad”

“Enesekinda välimuse ja avara sõitjateruumiga Citroën C3 komistab üsna ootamatus kohas.

Uus C3 paneb tänaval endale järele vaatama, seda enam, kui värvitud helesiniseks nagu prooviauto. Vana C3 proportsioonid on säilinud, kuid saanud palju moodsama vormi. C3 näeb välja ühtaegu nii pehme kui ka sportlik, vigurilik ja ratsionaalne. Ennekõike tõmbab tähelepanu hiiglaslik Zenithi esiklaas, mis kaardub armatuurlaua alaservast üle eesmise istmerea.

Väljast efektne poolklaaskatsus pakub seesolijatele suursugust avarust, kuid toob mängu ka esimese miinuse. Klaaspaneeli saab vajadusel liigutatava paneeliga kinni katta, kuid selle külge kinnituvaid päikesirme pole paraku võimalik külgedele liigutada. Ja kui näiteks UAZ-is pole meikimispeegleid, võib sellest aru saada, siis C3-s, mille ventilatsiooni saab sisseehitatud süsteemi abil suisa parfüümi pihustada, näib selliste vidinate puudumine küll väga kummalisena.

Seda enam, et varustust sisaldub 179 900kroonises alghinnas (1,1liitrine bensiinimootor) supermini kohta rohkelt. Olgu nimetatud näiteks stabiilsuskontroll, kaheksa turvapatja, kuue kõlariga helisüsteem, istmesoojendused ja kiirushoidik.
PLUSSID:
Baasvarustus, sõidumugavus, avar sõitjateruum, disain

MIINUSED:
Mõned ergonoomikavead

KOKKUVÕTE:
Laheda välimusega ja mugav väikeauto, mis seest suurem kui väljast.”

“Citroën C3 Picasso täidab kõik väikesele mahtuniversaalile pandud ootused ja lisab veel laheda välimuse.

C3 Picasso rivaalid on tugevad, olgu nimetatud väikse mahtuniversaali sünonüüm Opel Meriva, samuti Renault Grand Modus, ka Honda Jazz, kuid trumpideta Citroëni uus mudel konkurentsitihedasse mängu ei astu. Esmalt: välimuse kaart on C3-l väga tugev. Võib-olla mõne jaoks liiga naiselik, kuid kindlasti omanäoline ja silmatorkav.

Hind esmapilgul tugevuste hulka justkui ei kuuluks, väikseimaks arvuks kirjutatakse hinnakirjas 220 000 krooni. Meriva saab oma kolmkümmend ja Grand Moduse lähedase võimsusega mootori (C3 Picasso baasmootor arendab 95 hj) puhul jämedalt kümme tuhat krooni odavamalt, Jazz on enam-vähem sama hinnaga.

Hind saab põhjenduse, kui süveneda varustusnimekirja: C3 Picasso põhivarustuses leiduvad näiteks roolilt juhtimisega raadio, kiirusehoidja, stabiilsuskontroll jpm. Superodava hinnaga Meriva ostja väntab aga esiaknaidki käsitsi üles, rääkimata muudest mugavuslisadest, mis tulevad alles kallimates varustuspakettides või lisadena. Nii Grand Moduse kui ka Meriva lihtsamatel versioonidel kuulub stabiilsuskontroll lisade hulka. Jazz on aga samuti hästi varustatud nagu C3 Picassogi.

PLUSSID:
Disain, ruumikus, mugavus, varustus

MIINUSED:
Baashind

KOKKUVÕTE:
C3 Picasso kuulub väikeste mahtuniversaalide tippu. Suhteliselt kõrge baashind on seletatav väga hea baasvarustusega.”

“Järelturg on Citroën C4-sid täis, seejuures ahvatlevalt odavate hindadega. Mida kolme-nelja aasta vanusest C4-st arvata?

C4-st pakutakse meil kahte keretüüpi: viie- ja kolmeukselist luukpära (Coupe). Kui tavaliselt on need kaks keretüüpi väga sarnased, siis C4 puhul mitte. Coupe on rõhutatult sportlik, viieukseline aga eriti voolava-sujuva joonega. Tõestuseks auto õnnestunud kujustusele valiti see maailma parima disainiga autoks 2006. (World Car Design of the Year 2006). 2007ndal aastal lisandus mudelivalikusse väike mahtuniversaal C4 Picasso, osadel turgudel müüakse lisaks veel sedaanversiooni.

Eestis on enam levinud 1,4- ja 1,6liitrised otto- ning 1,6liitrine HDi-diiselmootor. Harva on saada kaheliitrist bensiinimootorit. Kaheliitrise diisliga võib osta C4 Picassot.

1,4liitrist peetakse C4 jaoks liiga nõrgaks, kuid kui sõita peamiselt üksi, auto kiirusomadustest hoolimata ja linnas, siis ajab muidugi seegi asja ilusti ära. 1,6liitrine liigutab C4 täiesti adekvaatselt, ka kütusekulu on tavapärasel tasemel (keskmiselt 8–9 l / 100 km). Vaid automaatkäigukastiga koos on kurdetud liigsuurt keskmist- ja linnakulu (viiamane isegi 13 l / 100 km). Diisel on väga ökonoomne, kuid neid on järelturul vähe saada.

Prantsuse autosid peetakse tavaliselt õigustatult pehmeteks ja mugavateks. Kes seda ka C4-lt ootab, peab pettuma: selle Citroëni vedrustus on pigem saksapäraselt jäik ja konkreetne. Kehval teekattel tähendab see üsna raputavat sõitu. Veelgi ebameeldivamaks võib osutuda C4 omapära suuremaid auke ületades koliseda: häält kipub tegema esivedrustus ja mis õige kummaline: tagavedrustus kostitab sõitjaid valjude kolakatega, mis võib alguses päris ära ehmatada. Tegu pole siiski tehnilise rikke, vaid nagu esindusest kinnitati: auto omapäraga. Tagasilla pukside materjal on taotluslikult keskmisest pehmem ja koormatud auto puhul on aukudes kergemini tunda nn läbilööke.

PLUSSID:
Turvaline, hind ja varustus, disain

MIINUSED:
Koostekvaliteet, tüütud pisivead, ruumikus

KOKKUVÕTE:
soodsa hinnaga saab vähesõitnud ja rikkaliku varustusega C4-sid. Arvestama peab siiski, et tegu pole eriti töökindla autoga, ka ruumi võiks C4-s enam olla.”