Citroën - Arvustus.com arvustused

“Lisaks tohutule, osa katusest haaravale esiklaasile leidub Citroën C4 Picasso sisemuses veel 32 valgustit – öisel maanteel tunnevad sõitjad end kui hubases katusekambris.

Just katusekambris, mitte ööklubis – tähed paistavad tuppa, kuid meeleolu on pigem kodune. Modernne küll, aga mitte ülearu glamuurne. Valgusmängud lisavad kindlasti vürtsi, kuid on üksiti ka praktilised. Sama saab öelda C4 Picasso kujustuse kohta tervikuna, särav välimus ei ole eesmärk iseenesest.

Nii saab armatuurlauast üle esiistmerea kaarduva “katuseakna” vajadusel liigutatavate sirmidega tavapäraseks esiklaasiks kahandada, tagaistujad võivad sirvida ajakirja esiistmete seljatugedesse peidetud väikseid “laualampe” kasutades juhti häirimata ning viimane leida uksetaskust kaardi pimeduses kobamata – kui käsi laekasse pista, süttib valgustus automaatselt.

Pakiruumi valgusti on ühtlasi taskulamp. Kui see asub omal kohal, valgustab ta pakiruumi ja laeb akut. Kui lamp pesast välja võtta, jätkub valgust 40 minutiks – rohkem kui küll, et näiteks purunenud rehviga ratast vahetada.

Valguspakett kuulub küll kõrgeima, Exclusive-varustustaseme juurde, kuid korralik on varustus baastasemelgi. Odavaima, 319 900 krooni maksva C4 Pi­cas­so nimekirjas on seitse turvapatja (sh ka juhi põlvi kaitsev), stabiilsuskontroll, kiirusehoidik, esiistmete soojendus ja laternapesurid, rääkimata elementaarsest nagu ABS-pidurid, helisüsteem jne.

PLUSSID:
Disain, praktilisus, sõidumugavus, varustus

MIINUSED:
Ebamäärane roolitunnetus

KOKKUVÕTE:
Sarmikas, mugav ja praktiline mahtuniversaal paljude nutikate lahendustega.”

“Talendikate konkurentide taustal ei saanudki Citroën oma senist C5 asendada millegi muuga kui nii väliselt kui ka sisemiselt totaalselt muutunud uudismudeliga.

Totaalne muutumine on näha juba esimesest pilgust uuele C5-le. Senise üsna näotu kujustuse on asendanud dünaamilisem, paremate proportsioonidega ja lausa silmipaitav disain. Nähtavad on positiivsed mõjutused nii Audilt kui ka Lexuselt, üdini citroënlikud on üksnes esi- ja tagaülendi proportsioonid – esimene venitatult pikk ja tagumine võimalikult lühike nagu Citroënidel muiste.

Mõned citroënlikud vigurid, kuigi hoopis vähem kui vanasti, avalduvad ka sõitjateruumis. Roolikese on pöördumatult paigas nagu Citroën C4-l, et tagada juhi turvapadja optimaalne asend igas sõidusituatsioonis. Vähem tervitatav on seejuures nuppude laviin, mis rooli katab, kandudes ühtlasi ka keskkonsoolile, mis on tillukesi nuppe täispikitud nagu eelkäijalgi.

Käsitsetavus ei ole seega Citroëni plusse, küll aga mugavus. Neli täiskasvanut reisivad uue C5-ga meeleldi, viies aga mitte, sest tema pea riivab taga keskmisel istmekohal lage. Kasvanud välismõõtmeid silmas pidades oodanuks uuelt C5-lt rohkem ruumikust, seda eriti võrreldes sama suurte konkurentide Ford Mondeo või Volkswagen Passatiga.

Täiesti ainulaadne ükskõik millise rivaaliga võrreldes on aga Citroëni vedrustuse valik – nimelt pakutakse sellele nii terasest vedrustust kui ka hüdropneumaatiliselt toimivat. Viimane on saadaval koos võimsamate mootoritega, samas kui bensiini- ja diiselmootoriga baasmudelid peavad läbi ajama terasvedrustusega. Prantslaslikult mugav on C5 mõlema vedrustusega, kuid terasvedrustuse puhul iseloomustab juhitavust mõningane raskepärasus. Hüdrovedrustus võimaldab valikut mugavuse ja sportlikkuse vahel ning kõige sportlikumas seades pakub terasvedrustusest tunduvalt sportlikumat juhitavust. Kes aga keskklassi sedaanilt sportlikkust ei oota, saab kenasti hakkama ka terasvedrustusega.

Sõidukogemuse põhjal tundub, et mootorit on siiski lihtsam valida. Proovisõidul Portugalis oli ajakirjanike kasutada terasvedrustusega bensiinimootoriga (143 hj) mudel ja hüdrovedrustusega diiselauto (173 hj).

Kuigi bensiinimudel tuleb hinnalt kindlasti palju odavam, on seda raske soovitada. Esiteks on ta muidu vaikses autos suurim müratekitaja ning teiseks ülimalt uimane, eriti kolmandast käigust alates. Kiirteel rida vahetades ja kiirendades tekkis lausa hirm, et auto ei kogugi kiirust ning tagant tulija sõidab otsa.

PLUSSID:
Välimus, mugavus, diiselmootor

MIINUSED:
Mitte kõige ruumikam, segane keskkonsool ja roolinupustik, bensiinimootor

KOKKUVÕTE:
Uue C5-ga on Citroën keskklassis tagasi konkurentsis. Kahjuks rikub nõrk bensiinimootor muidu positiivse üldpildi.”

“DS3-ga sihib Citroën uusi radu. Viimasel kümnendil lihtsatele odavautodele keskendunud firma trügib moeka väikeautoga Mini ja Alfa Romeo mängumaale, pakkides tuttava tehnika sportlikumasse kesta.

DS3 on seega Citroën C3 eriversioon, nagu need edaspidi sünnivad ka mudelitest C4 ja C5. Väliselt on õigupoolest keeruline DS3 ja C3 õekesteks pidada, sedavõrd suur on nende kahe visuaalne erinevus. Autod on sama pikad, kuid DS3 madalam, kitsam ning ilma tagausteta.

Õnnestunud välisdisainis on kõige silmatorkavamad detailid püstjad dioodiribad esikaitserauas ja haiuime-kujuliseks viimistletud B-piilar, mis tuleb eriti hästi esile kontrastsete värvikombinatsioonide puhul. DS3 katus võib olla kere põhivärvist erinevat tooni, võimaldades omanikul tellida auto vastavalt oma spetsiifilisele ettekujutusele.

Kerevärve on 11 ja katusevärve peaaegu sama palju, kuid sõltuvalt toonist ja varustustasemest ei saa päris kõike kõigega kombineerida. Värvi valimine maksab sõltuvalt varustustasemest ja konkreetsest värvikombinatsioonist 2000–13 000 krooni. Juurde tuleb maksta kõikidel juhtudel, kui ostja ei rahuldu valget värvi ja valge katusega DS3-ga.

PLUSSID:
Disain, mugavus, varustusvõimalused, baashind.

MIINUSED:
Praktilisus, roolitunnetus, tippmudeli hind.

KOKKUVÕTE:
Citroën suudab positiivselt üllatada. DS3 pole veatu, kuid siiski värskendavalt omanäoline.”