Komöödiafilmid - Arvustus.com arvustused

“Vägagi "Perepea" multika moodi, sest naljad on sarnased (paljud allpoole vööd, nii et üldiselt naisega vaadata pole mõtet) ja kuna karu räägib Peter Griffini häälega, siis seda enam.
Oleks võinud naljakam olla isegi. Ütleks, et mõni "Perepea" osa on tihedamalt nalja täis. Aga omamoodi on see film kindlasti.”

“Tuleb tunnistada, et hoolimata kriitikute tagasisidest, tundub miniseeria/film Lynchi eelmiste toesta ja stiili tulihindelistele austajatele. Seega kui on raskusi meenutamaks, millised on eelnevad Lynchi tööd, siis soovitaks alustada millegi muuga ja mitte edasi lugeda.

Lynchi filmile kohasel on raske täielikult selgusele saada kõiges, mis edasi sooviti anda. Kõiges, milles peaks filmi sisu peituma. Kas peaks teist korda uuesti vaatama ja üritama selgusele jõuda ja rohkem teooriaid püstitades? Võib-olla... Kas seda kunagi ka teeksin? Vaevalt!

Rõhutan, et ärge saage minust valesti aru. Film hoidis kuplialuse töös ja esimese hooga jäneste räägitud juhusliku jutu enda jaoks loogiliseks mõtlemine on omaette katsumus. Aga kahjuks ma ei soovinudki selle käigus täieliku selguseni jõuda. Mitte igavusest. Omaette paeluv oli Rabbits kindlasti. Võib-olla oli selle taga, et üritasin peast välja tõrjuda võrdluse Vivuse reklaamile.

Kes ei tea, siis Vivus on tagatiseta laenu pakkuv ettevõte, kelle reklaamikampaanias on rääkivad loomad ja seda näidatakse viimastel kuudel päris palju erinevatel Eesti kanalitel. Võrdlusmoment, mis jääb kummitama tekib jänesest, kes nende reklaamis istub diivanil. Täpsemalt näeb reklaami siit . Võrdluseks kaader Rabbits filmist. Halenaljakas aga minu peamine mõte oli, et millal astub prillidega kass tuppa.

Filmi juurde tagasi tulles, siis see oli küll omapärane, stiilne ja huvitav. Näiteks isegi filmimine toimus öösel, et paremini kontrollida valgustust. Tavapärasus on aknast välja visatud ja sürrealism on redeliga tuppa meelitatud. Lynch laseb kõigil oma mõtted valla lasta filmi tõelise mõtte osas. See õnnestub aga midagi jääb puudu. Tundub nagu Lynch lihtsalt viskab ette absurdse olukorra ja ei anna vihjeid. Tundub, et absurdne aga siiski mitte absurdselt paeluv. ”