Draamafilmid - Arvustus.com arvustused

“Raske, aga kohati ka koomiline film, mis paneb mõnel hetkel haigutama, enamus aega aga hämmastusest pärani silmadega vaatama, kuidas on võimalik elada. Ära elada. Ja teha rohkem kui paljud meist, kellel meil käed-jalad toimivad.
Liigutav ja naljakas ühtaegu.”

“Väga huvitav film, kindlasti neid auhindu väärt, mille ta saanud on. Pilt on ilus, stseenid on ilusad.. ja koledad korraga. Kõik on pigem kulunud, must, roostes ja katki. Aga selles on mingi omamoodi ilu ja kunstilisus.

Film tundub nii prantslaslik, et esimeste kaadrite juures on tunne, et algab Amelie teine osa. Ning see tunne on mingis mõttes lõpuni. Et see Elisa on Amelie. Ja kõiks ee toimub Bioshocki arvutimängu visuaalses maailmas.

Filmi käigud mingeid üllatusi ei paku. Kõik lähebki nii, nagu on kõige ootuspärasem ja olles harjunud, et kindlasti püütakse mind ainult selliselt mõtlema panna, et siis järgmisel hetkel jalad alt lüüa ja üllatada, siis tegelikult lõpuks üllataski lihtsalt see, et mingit üllatust polnud. Mis pole tingimata isegi kriitika.

Tore film, mida soovitan vaadata.”

“Film, mida võib liialdamata erakordseks nimetada. Morgan Freeman on lihtsalt briljantne.”

“See film pani nutma õige mitmel korral ja pani mõtlema. Minu suur austus härra Hawkingu vastu kasvas veelgi ning eriti suur austus tekkis mul tema naise Jane vastu, kellele ma ise polnud varem tähelepanu pööranud. Tõesti väga kaunis lugu, mis paneb sind hindama väikeseid rõõme oma elus.

Muidugi suur kiitus ka näitlejatele, kes suutsid väga siiralt ning usutavalt kõiki emotsioone edasi anda. Tasub kindlasti vaadata. ”

“I'm a sucker for romantic dramas.
Päriselt ka, kui lugu tundub usutav ja on liigutav ning näitlemine hea, siis pole muu oluline. Draamade puhul on rõhk eelklõige näitlejatel ning nende oskusel emotsioone edasi anda/välja mängida. Ja sellega saadi väga hästi hakkama. Rachel McAdams on hea näitleja.

Filmist puudusid need tobedad stseenid, mida tavaliselt igas naistekas leidub (aga samas on nood filmid ka romantilised "komöödiad"), kus üritatakse mittemillestki nalja välja pigistada.

Mulle meeldis see, et Paige pöördus peale õnnetust tagasi oma "eelmise" elu juurde, kuna ei saanud aru, miks ta oli sellelt "rajalt" kõrvale kaldunud. Kuid nagu pidi minema, ka teisel korral jättis ta juuraõpingud ja esimese kihlatu.

Film ise põhineb tõsielusündmustel ja päriselus ka ei saanud naine oma mälu tagasi.”