Perrooni Kohvik
6.6
10 hindajat

7. Perrooni Kohvik
www.facebook.com/pages/Perrooni-Kohvik/1443217762567540

Kohvik-restoran Tallinnas, Toompuiestee 37 (hotell Shnelli all). Telefon 688 8016.


Lisas Hastur 07.01.2014
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (3)

“Imeliselt huvitavad maitsed ja iga päev leiab uusi toite mida lõunaks proovida. Restoranile omane menüü ehk siis rohkem kui lihtsalt kohvik. Eriti meeldivad magusad koogid!”

08.03.2015 21:32 - Nimetu
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
Now You See Me (2013)
8.0
6 hindajat

8. Now You See Me (2013)
Louis Leterrier

FBI ja Interpoli agendid asuvad uurima populaarse mustkunstnike rühmituse uskumatuid silmamoondustrikke, mille käigus jagatakse rikaste raha robinhoodilikult vaestele. Põnevas kassi-hiire mängus on illusionistid seadusesilmadest alati sammukese võrra ees. Eestikeelne pealkiri: Nüüd sa näed mind.


Lisas sonic
PRO
PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud.
31.12.2013
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“Väga huvitav lubadusega film, mis võinuks olla vägagi hea, kuid jäi siiski mitmes osas nõrgaks. Tegelased ei joonistunud piisavalt välja, vaid Woody Harrelson tundus oma rollis huvitav. Lugu ise oli liiga laialipuistatud ja filmi lõpp jäi samuti segaseks, mitte huvitavas mõttes. Usun, et nii stsenarist kui režissöör oleks saanud sellel teemal mängides palju huvitavama tulemuse luua.”

31.12.2013 13:43 - sonic
PRO
PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud.
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
The Zero Theorem (2013)

9. Terry Gilliam The Zero Theorem (2013)

Qohen Leth (Christoph Waltz) on ekstsentriline ja eraklik arvutigeenius, kes elab orwellikus korporatiivmaailmas, kannatades eksistentsiaalset ängi. Vaid „Juhatuse” nime all tuntud salajase isiku juhiste kohaselt üritab Qohen lahendada nullteoreemi – matemaatilist võrrandit, mis tõestab lõpuks, kas elul on mõte. Qoheni tööd põlenud kabelis, kus ta elab, segavad võrgutava naise Bainsley (Mélanie Thierry) ning Juhatuse teismelise poja Bobi (Lucas Hedges) külaskäigud. Režissöör Terry Gilliam on kutsunud seda viimaseks osaks düstoopilise satiiri triloogias, mis algas 1985. filmiga „Brazil” ning jätkus 1995. aastal filmiga „12 ahvi”. „Kui ma tegin 1984. filmi „Brazil”, üritasin maalida pildi maailmast, kus me siis elasime. „Nullteoreem” on vaade maailmale, kus me minu arvates nüüd elame. Pat Rushini käsikiri intrigeeris mind mitme eksistentsiaalse ideega, mille ta oli lisanud sellesse naljakasse, filosoofilisse ja liigutavasse loosse. Näiteks: mis annab me elule mõtte, teeb meid õnnelikuks? Kas on võimalik olla üksi järjest rohkem seotud ja kinnises maailmas? Kas maailm on kontrolli all või lihtsalt kaootiline?” – Terry Gilliam, režissöör


Lisas OliverL 16.11.2013
Pane hinne:
Two Mothers (2013)

10. Anne Zohra Berrached Two Mothers (2013)

Ühine laps tähendab ühist tulevikku, inimestevahelist seost, mis ei sõltu enam armumisest või armastusest, tahtest või lubadustest. Välja arvatud juhul, kui ühist last saada on võimatu ning ainus variant on spermadoonor. Mitte isa – doonor.

Mida keerulisemaks muutub doonori leidmise protsess, seda meeleheitlikumaks muutub Isabella soov emaks saada ja mida tugevamaks muutub naise emainstinkt, seda raskem on Katjal mõista, kes tema on, kui ta pole ema ega isa. Kui paari ellu tuleb kahekümne doonorlapse allikas Flo, kelle ainus tingimus on regulaarne kohtumine lapsega, ei pääse Katja tundest, et ainus mitte-isa selles on siiski tema.

Berliini festivalil auhinnatud Anne Zohra Berrachedi esimene täispikk film on nüansseeritud ja eluline teos, mis paljastab nüüdisaegse peremudeli juriidilisi, poliitilisi ja inimlikke kitsaskohti peenetundelise otsekohesusega. „Kaks ema” on vormilt minimalistlik ja sisult rikkalik, olles justkui ühtaegu mitu filmi – nii sotsio-poliitiline käsitlus lesbide õigusest lapsi saada, suhet varjutava viljatuse traagikat lahkav draama, emotsionaalne pilguheit moodsa pere viiendaks, juskui emaks ja isaks olemisega kaasnevast tingimusteta armastusest ilma jääva, rattaks olemisse, või kriitilise uurimusena mitteisade ja mitteemade võimalusest igal hetkel minema jalutada. Berrachedi dokumentalistlike sugemete ja naturalistliku laadiga teos on nagu tükike elu ennast – suurem, sügavam ja keerulisem, kui peale vaadates tundub.

Katre Pärn


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne:
Story of My Death (2013)

11. Albert Serra Story of My Death (2013)