1.
Mees La Manchast
Neeme Kuningas
Mitch Leigh’ muusikal „Mees La Manchast“ on särav sulam romantikast, seiklustest, huumorist ja tragöödiast, mis põhineb Miguel de Cervantes Saavedra romaanil „Don Quijote“. See on tragikomöödia inimkonna püüdlustest muutuda paremaks ja parandada ümbritsevat keskkonda. Cervantes soovis kirjutada satiirilist burleski tolleaegsete populaarsete rüütliromaanide ainetel, kuid eneselegi ootamatult sai teosest sügav, laiaulatuslik ja tundlik jutustus veidrikust idealisti seiklustest ahnes ja küünilises maailmas. Lugeja jõuab järeldusele, et kui don Quijote näib narrina, siis ainult seepärast, et maailm ei ole tema ideaalide vääriline. Leigh’ muusika vaimustab kaunite meloodiatega, millest tuntuim on don Quijote tõotuslaul. Peaosades: Renè Soom, Priit Volmer, Ago Anderson, Tõnu Kark, Kelli Uustani, Hanna-Liina Võsa.
Lisas Kultra 04.05.2012
“Olin selles muusikalis nii pettunud, et tulin peale esimest vaatust ära. Kostüümid olid vinged, lavakujundus tagasihoidlik, kuigi taga päris lahedate raamidega hiigelpeeglid. Kuid mind häiris lavastuse hektilisus ja asjaolu, et hästi laulis ainult peaosaline. Kindlasti olid ka teised suurepärased lauljad, ega neid muidu Estonia lavalaudadele ei lastaks, aga miskipärast oli neil ilmselt kästud mööda laulda. Hea küll, ühe puhul oleks see olnud huvitav. Näiteks don Quijote teenri tegelaskujule sobis selline oskamatu laulmine hästi ja oli lõbus vaadata. Aga et sellisest möödalaulmisest ja ülepingutamisest oli selles lavastuses tehtud midagi normatiivi sarnast, siis kaotas asi oma võlu. Ma lihtsalt ei jaksanud enam halvasti laulvaid inimesi kuulata.
Üks asi, mis mind veel häiris, oli eestikeelne libreto. Mõte oli kõik tubli ja hea, luuletusena oleks toiminud. Aga lauljad olid mitme kohaga püstihädas, kus eestikeelsed konarlikud sõnad olid niimoodi üksteise otsa uptitatud, et seda enam viisistada ei olnud võimalik. Seda kohtas ka don Quijote tõotuslaulus, mis on ometi nii ilus ja inglise keeles ka ideaalselt voogav...”
2.
Boyband
Andres Dvinjaninov
Muusikal „Boyband“ on lugu poistebänd Freedomi loomisest ning teekonnast edetabelite tippu. Algselt mänedžeri poolt kokku pandud viieliikmelisest bändist luuakse ideaalne popprodukt, millelt oodatakse miljonite kokkuajamist. Elu poistebändi liikmena on küll täis tüdrukute imetlust, kontserte hullunud fännidele, fotosessioone ja teleesinemisi, ent ühtlasi ka pikki kontserttuure, elu hotellides ning eraldatust perekonnast. Peagi tekivad poiste vahel vastuolud, mis seavad ansambli tulevikuperspektiivid kahtluse alla. Eesmärk on aga enam kui ambitsioonikas – anda kontsert Londoni Wembley staadionil! Osades: Koit Toome, Sten Karpov, Priit Loog, Tambet Seling, Bert Raudsep, Indrek Taalmaa, Ireen Kennik, Ahti Puudersell, Kaili Viidas, Liis Laigna.
Lisas Hekaru 19.03.2012
“Mõnus meelelahutuslik teatritükk. Kuuleb Koit Toomet laulmas, näeb tantsutüdrukuid ja saab meenutada mitmesuguseid popplugusid läbi aja.”
3.
NO67 Appi, tulmukad!
Sandra Z
Stand up muusikal. Esitus/koreograafia: Alissa Šnaider, Anatoli Tafitšuk, Sandra Z.
Lisas winkwonk 17.02.2012
4.
Libahunt
Neeme Kuningas (Rahvusooper Estonia)
Eesti Nuku- ja Noorsooteater toob publiku ette “Libahundi” muusikalise uusversiooni, kus saavad kokku tuntud muusikaliartistid, Jaagup Kreemi ja Tiit Kikase muusika, Hardi Volmeri ja Grete „Stitch“ Lausi lava- ja kostüümikujundus ning Terminatorz Family meeletu koreograafia. Lavastab Neeme Kuningas. Peaosades LIISI KOIKSON, HANNA-LIINA VÕSA ja ARNO TAMM Kaasajastatud “Libahunt” on välimuselt tundmatuseni erinev sellest, mida oleme harjunud Kitzbergi näidendile mõeldes ette kujutama. See on fantaasiarikas ja muinasjutuline maailm, kus tegutsevad hundid ja nende vastu võitlevad ürgsed hõimud. Tõeline armastus ei tunnista piire, mille seavad karjaseadused! Muusika ja sõnad TIIT KIKAS, JAAGUP KREEM Kunstnik HARDI VOLMER Kostüümikunstnik GRETE „STITCH“ LAUS Koreograaf VAHUR AGAR (TERMINATORZ FAMILY)
Lisas Kaarel Orumägi
“Absoluutselt parim teatrikogemus viimase kahe aasta jooksul. Täiesti vigadeta tükk, mille suurepärane lavastuslik täpsus, muusikaline kujundus (ja sinna sammuti kuuluv surround-heli), väga hästi valitud näitlejad-lauljad ja lavaline kujundus andsid kokku selle, mille jaoks olin ma juba Detsembri keskel piletid ära ostnud. Ootused olid (nagu Nukuteatri puhul ikka)
väga kõrged. Ja Nukukad teadustasid rahvale jälle seda, et nemad allahindlust ei tee. Aga nüüd siis igast detailist eraldi...
Muusika: Heliloojad Kreem-Kikas on kogu selle etenduse muusika kirjutanud meeldivalt mitmekesiseks. Alates judinaid tekitavatest ja õudusfilmilikest soundtrackidest, kuni clubi hittideni välja, mis tervikuna on juba tavaks saanud ameerikalike muusikal-filmide monotoonse helikeele kõrval nagu maasikas. Seega on selle muusikali juures oluline just "KÕIK KOOS MEGA HEA" effekt... (Kuigi mõned piinavalt kummitama jäävad lood on ikka nagu: "Asjatu võitlus", "Unenägu", "Surun samblasse näo", "Jahe veri" ja eriti meeldejääv karjatus "OSTKE ASJU"... :D
Lavakujundus: Saali astudes tundus see suhteliselt robustne ja kole, sest mis see nii eriline oligi. Lava ühes osas oli mitme tasapinnaga puukastidest metsamaastik ja teisel pool asetses suurtest metallstangedest linnamotiiv. WOW-effekt tekkis alles siis, kui peale läks valgus. Just see muutis kogu selle kuhja seal laval väga ilusaks ja reaalseks. Väga huvitav oli ka suur hundiraud keset lava, mis tegelikult lavakujunduse kohalt oligi, vist kõige olulisem detail. (Eraldi peaks välja tooma ka metsamotiivi taga asetsev sinisest kilest (või mingist muust sinisest läikivast materjalist) kose, mis oli tuuleõhuga liikuma pandud ja mis jättis tõepoolest uskumatult reaalse effekti.)
Näitlejad: LIISI KOIKSON: Suurepärase häälega naine, kes on näidanud eelmiste muusikali rollidega (nt: muusikal "Grease" ja ka film "Detsembrikuumus") ka head näitlemisoskust, mis kindlasti ei jää alla mõnele eesti paberitega näitlejale.
HANNA-LIINA VÕSA: Kohe näha, et professionaalne näitleja-laulja. Kõik liigutused ja noodid olid detailideni läbi mõeldud. JA...mmmmmmmmmmmm... milline tämber. Olen seda alati armastanud. :D
ARNO TAMM: Ega ma temast lauljana väga suurt varem ei teadnud, sest olin kuulnud vaid, et ta mängib ansamblis "Paabel" pilli. Kuid väga vaheldusrikas oli näha sellist inimest, nende paberitega näitlejta vahel, kes nagunii igalpool mängivad
KAIRE VILGATS: Alati minu lemmik olnud ja selleks ta ka jääb. Kui ikka Vilgats juba lavale astub ning suu lahti teeb (pole vahet, kas rääkimiseks või laulmiseks) siis täidab ta kogu lava. Sammuti on ta üks näitleja, kes suudab ennast niivõrd palju ümber kehastada, et päris võimatu on ütelda, et näe see on see inimene, kes mängis seal teises etenduses ka. Ühesõnaga: BRILJANTNE nagu alati.
Kokkuvõtteks... Kui vähegi võimalus tekib minge vaatama. Maitsed on küll erinevad, kuid umbes 93,2 % ulatuses võin ütleda, et teile meeldib. ”
Kaarel Orumägi on seda arvustust muutnud: 04.04.2011 21:30
5.
Nahkhiir
Michiel Dijkema
Johann Straussi operett. Gabriel Eisenstein peab mõneks päevaks ametniku solvamise eest vanglasse minema. Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti ja läheb salaja prints Orlovski metsikule peole. Peol loodab ta anonüümseks jäädes nautida kõikvõimalikke ilmalikke mõnusid. Õnnetuseks saab sellest teada tema naine, kellele on külla tulnud endine armuke. Eksikombel vahistatakse härra Eisensteini asemel just tema. Ungari krahvinnaks maskeerununa läheb naine peole ja võrgutab oma mehe. Peol viibib ka oma haige tädi põetamiseks vaba õhtu küsinud toatüdruk, kel avaneb võimalus esitleda end suurepärase näitlejannana. Eisenstein naudib õhtut ega aimagi, et kõik on osa Nahkhiire kättemaksust…
Lisas Kultra 14.01.2011
6.
Minu veetlev leedi
Ago-Endrik Kerge
F. Loewe' muusikal. Vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõlmib kihlveo lingvistist sõbra kolonel Pickeringiga, et suudab oma foneetikaalaste teadmiste abil panna Londoni alamklassi aktsenti rääkiva lilleneiu kõnelema kui hertsoginna. Järgneb vaimukas sündmusteahel, kus läbi pisarate ja naeru jõutakse hämmastava tulemuseni. Osades: Janne Ševtšenko, Raivo E.Tamm, Väino Puura, Riina Airenne, Helgi Sallo, Mart Laur, Aare Kodasma, Georg Gurjev, Valentina Taluma, Kädi Kosenkranius, Jaak Jõekallas, Tõnu Tamm.
Lisas Kultra 14.01.2011
12
Kuum teema
Apple iPad (2012)
9.7-tolline IPS Retina ekraan, resolutsioon 2048x1536 pikslit. 16, 32 ja 64 GB mudelid. WiFi (802.11a/b/g/n) ja WiFi+4G mudelid. Oleofoobne sõrmejäljevastane kate ekraanil, Apple A5X kahetuumaline protsessor ja neljatuumaline graafikaprotsessor. Bluetooth 4.0. 5 MP iSight kaamera tagaküljel. Stabilisaatoriga 1080p videosalvestus, kuni 30 kaadrit sekundis. 10h akukestus. Sisseehitatud mikrofon, kõlar, 3.5-mm stereo kõrvaklapipistikupesa, 30-pin pistikupesa. Akseleromeeter, güroskoop, välisvalguse sensor. AUDIO: Sagedusala 20Hz kuni 20,000Hz, toetatud audioformaadid HE-AAC (V1 ja V2), AAC (8 kuni 320 Kbps), Kaitstud AAC ( iTunes Store-st), MP3 (8 kuni 320 Kbps), MP3 VBR, Audible (formaadid 2, 3, ja 4, Audible Enhanced Audio, AAX, ja AAX+), Apple Lossless, AIFF, ja WAV. Töötemperatuur 0° kuni 35° C; Maksimaalne töökõrgus 3000 m.
Esitlusüritusel tutvustatud teemad foorumis.
