Kuidas valida monitori?
LCD monitoride tehnoloogiad
Enamasti tehakse oma valik lähtuvalt ekraani suurusest ja hinnast, aga kaaluda tuleks muudki. Arvuti monitor on üks komponente, mille vahetamisel parema vastu tajud erinevust kohe ja see erinevus muudab palju rohkem kui suudab teha pisut lisamälu või uus protsessor. Kas üldise teadsid, et kõik LCD monitorid ei põhinegi samal tehnoloogial ning mis neil vahet on? Alljärgnevalt selgitame pisut erinevaid ekraanipaneelide tehnoloogiaid, et teaksid nende põhjal enda vajadustele sobivaima valida.
S-IPS/H-IPS (In Plane Switching) paneele peetakse LCD tehnoloogia tippudeks – pildi värviküllasus, värvide täpsus ja vaatenurgad on teisest kaugelt üle. Seepärast leiab IPS paneeliga LCD monitore eelkõige professionaalses kasutuses, näiteks fotograafide ja disainerite varustuses. S-IPS paneelide miinuseks on aga reageerimisaeg, ehk see aeg, mis kulub ekraanipildi täiesti mustast täiesti valgeks ja seejärel uuesti mustaks kuvamisele. Reaalselt tähendab see, et mida lühem on reageerimisaeg, seda sujuvamalt suudab monitor kiiresti liikuvat pilti esitada (video, mängud). S-IPS paneelidel kipub see aeg olema üldjuhul 16 millisekundi kanti, mõnel juhul ka vähem. Uuem variant S-IPS paneelidest on H-IPS ning selle paneeli puhul on pildi kontrastsus ja pikslite tihedus suurem, mis väljendub veelgi paremas pildikvaliteedis. IPS paneelidega monitorid on ühtlasi kõige kallimad.
VA (Vertical alignment) paneelid, näiteks S-PVA/MVA, jäävad omadustelt kolme levinuma tehnoloogia vahele. Nende värviedastus ja vaatenurgad on paremad kui TN-paneelidel, kuid reageerimisaeg siiski aeglasem, isegi aeglasem kui IPS-monitoridel. Samas on VA-paneelide eeliseks kõrgem kontrastsus kui see, mida suudavad pakkuda teised ekraanitehnoloogiad. See tähendab, et must on mustem kui teistel. VA-paneeliga monitorid pakuvad paremat pildikvaliteeti kui TN-monitorid ning soodsamat hinda kui IPS-paneelid.
TN (Twisted Nematic) paneeliga LCD monitorid on kõige laiemalt levinud, pakuvad aga paraku kõige halvemat pildikvaliteeti – värviedastus, kontrastsus ja vaatenurgad on kehvemad kui konkureerivatel tehnoloogiatel. VA-paneelide kaks suurimat eelist on soodne hind ja väga kiire reageerimisaeg (u 2 ms), seega sobivad need ka kiire tempoga mängude mängimiseks. Enamus IPS ja VA paneele on 8 bitised, TN aga kõigest 6 bitine, seega ei suuda see esitada kõiki 24-bitise värviruumi 16,7 miljonit värvi, ehkki on välja mõeldud mitte eriti edukalt toimivaid tehnoloogiaid silma ära petmiseks.
VGA, DVI ja HDMI ühendused ja mis on HDCP?
Kuna kuvar on arvutiga võrreldes väga pika elueaga - arvuti tuleb ikka mõne aasta pärast välja vahetada, aga hea kuvar elab üle vähemalt paar-kolm arvutit - tasub ostes kindlasti valida ka ühenduste poolest võimalikult kaasaegne kuvar.
VGA on küll ilmselt hetkel maailmas enamlevinud ühendus, kuid kaasaegsele arvutile uut kuvarit valides ei ole see vajalik. Lühidalt on tegemist juba 1990. aastate algusest kasutatud standardiga, mida ajaloolistel põhjustel veel ka täna müügil olevate kuvarite küljes näha võib. Vanemate arvutitega ühilduvuse seisukohalt on see võibolla tore, aga tänases digitaalses maailmas ei ole analoog-videosignaaliga midagi peale hakata. Vähegi suuremate resolutsioonide juures muutub analoogsignaali pilt uduseks, tekivad värvimoonutused jne.
DVI on lühend sõnadest Digital Visual Interface. DVI, nagu ka nimi ütleb, on digitaalne liides, s.t. ta kannab üle digitaalset videosignaali ilma seda vahepeal analoogsignaaliks teisendamata, seetõttu puuduvad ka moonutused, ka kõrglahutusega video signaalis. Kõrglahutus, muide, ei tähenda ainult televisiooni HD standardit (1920x1080), praegu on kõrgeim defineeritud resolutsioon näiteks WHUXGA (7680×4800).
Lisaks arvutile võib kuvarit ühendada ka teiste seadmetega, näiteks Xbox 360, PS3 või muu mängukonsool, Blu-Ray mängija, digifotokas, nutitelefon vms. DVI liidest nendel seadmetel ei ole, küll aga võib leida HDMI. HDMI tähendab High-Definition Multimedia Interface ning lisaks videosignaalile kannab see üle ka audiot. Tänapäevased telerid, digiboksid, kodukinod kasutavad kõik HDMI standardit, aga kui kuvar on piisavalt suur ja kõlaritega, siis sobib ta suurepäraselt telerit asendama.
HDCP tähendab High-Bandwidth Digital Content Protection ja ei ole pistik, pesa ega liides, vaid see on Inteli poolt välja mõeldud piraatlusevastane süsteem, mis peab takistama kõrge kvaliteediga video ja audio kopeerimist ja salvestamist. Sisuliselt tähendab see seda, et HDMI või DVI liidesega seade krüpteerib saadetava videosignaali ja seadmega ühendatud kuvar või teler, või ka DVD-salvestaja peab selle enne näitamist avama. Avada saab ta seda juhul, kui ta on HDCP-ühilduv, vastasel juhul pilti ei näe ja heli ei kuule. HDCP-ühilduvad DVD-salvestajad aga kopeerimiskaitsega Blu-ray plaadilt tulevat filmi salvestada ei luba. Kui kuvaril ei ole märgitud "DVI-D with HDCP" või "HDMI with HDCP", siis võib juhtuda, et Blu-ray filmi selle kuvariga ei näe.
Märkasid viga või soovid täiendada? Kommenteeri või saada meile kiri!
Kui sa ei suuda otsustada, millist monitori valida, võid kasutada ka professionaalset Ostuabi teenust
Kuum teema
Apple iPad (2012)
9.7-tolline IPS Retina ekraan, resolutsioon 2048x1536 pikslit. 16, 32 ja 64 GB mudelid. WiFi (802.11a/b/g/n) ja WiFi+4G mudelid. Oleofoobne sõrmejäljevastane kate ekraanil, Apple A5X kahetuumaline protsessor ja neljatuumaline graafikaprotsessor. Bluetooth 4.0. 5 MP iSight kaamera tagaküljel. Stabilisaatoriga 1080p videosalvestus, kuni 30 kaadrit sekundis. 10h akukestus. Sisseehitatud mikrofon, kõlar, 3.5-mm stereo kõrvaklapipistikupesa, 30-pin pistikupesa. Akseleromeeter, güroskoop, välisvalguse sensor. AUDIO: Sagedusala 20Hz kuni 20,000Hz, toetatud audioformaadid HE-AAC (V1 ja V2), AAC (8 kuni 320 Kbps), Kaitstud AAC ( iTunes Store-st), MP3 (8 kuni 320 Kbps), MP3 VBR, Audible (formaadid 2, 3, ja 4, Audible Enhanced Audio, AAX, ja AAX+), Apple Lossless, AIFF, ja WAV. Töötemperatuur 0° kuni 35° C; Maksimaalne töökõrgus 3000 m.
Esitlusüritusel tutvustatud teemad foorumis.
