Kuidas ja millist sülearvutit valida ning osta?

Esmalt mõtle läbi, milleks sülearvutit kasutama hakkad. Sellest lähtuvalt on Sul järgmised võimalused:

Lauaarvutit asendav täisvõimalusi pakkuv sülearvuti

Sellised arvutid on võimsad, pakkudes oma kahe- või isegi neljatuumalise protsessoriga samasugust jõudlust nagu enamus lauaarvuteid. Neil sülearvutitel on ka eraldi graafikakaart (mitte protsessoriga sama kiibi sees asuv), mis on piisavalt võimas, et mängida ka nõudlikumaid arvutimänge. Sellised kaardid toetavad sageli ka DirectX 11, mida paljud mängud oskavad ära kasutada. Mõnel sülearvutil on ka mitu graafikakaarti või näiteks integreeritud kaart ja lisaks eraldiseisev kaart ning võimalus nende vahel vahetada. Mängimiseks saab võimsama kaardi sisse lülitada, kontoritööd tehes aga energiasäästlikumat integreeritud kaarti kasutada.
Lisaks pakuvad sellised sülearvutid suurt ekraani (vähemalt 15, aga sagedasti 17 või rohkemgi tolli) ning neil on tänu rohkemale korpuseruumile täisklaviatuur koos parempoolsete numbriklahvidega. Kuna enamus neist omavad vähemalt 4 GB mälu, on sellised sülearvutid varustatud 64 bitise operatsioonisüsteemiga, mis seda toetaks. Kõvaketaste suurused on tüüpiliselt 250 GB kuni 1 TB (1000 GB). Vahel on sellistel arvutitel ka mitu kõvaketast, üks neist SSD, millel asub operatsioonisüsteem ja mis võimaldab arvuti kiiremat toimimist. DVD-seade on sellistel suurtel arvutitel peaaegu kindlasti olemas, kuid aina sagedamini võib neist leida ka Blu-Ray plaatide lugeja või isegi kirjutaja. Filmide nautimiseks alla 15 tolli ekraan nagunii eriti ei sobi.
Paljudel juhtudel on ekraan läikiv, mis toob küll värvid eredamalt välja, kuid lisavalgustuse (selja taga olev aken, lamp, õues päike) raskendab tänu tekkivatele peegeldustele ekraanil toimuva jälgimist.
Sellised suured arvutid kaaluvad aga päris palju, 17" ekraaniga mudelid sageli üle 3 kilo, mis on juba tõsine põhjus see koju või tööle lauale jätta. Igapäevaseks kaasas tassimiseks see ei sobi. Samuti on tänu suurele ekraanile ja võimsale protsessorile nende arvutite energiaterve suur ning aku tühjeneb kiiresti.

Ultraportatiivne sülearvuti

See on üsna uus sülearvutite perekond, millega tegid algust Apple MacBook Air ja Lenovo, nüüd on selle eriti eesmärgikindlalt ette võtnud Intel, pakkudes arvutitootjatele tehnilisi võimalusi aina õhemate ja kergemate ning energiasäästlikumate arvutite loomiseks.
Ultraportatiivsed sülearvutid näevad enamasti kenad välja, on väiksed ja kerged. Kuigi need pole endiselt nii võimsad kui paremad lauaarvutit asendavad suured sülearvutid, on siin tehtud olulisi edusamme ning uuemad mudelid pakuvad piisavalt võimsust kõigi igapäevatoimingutega hakkama saamiseks ning HD video vaatamiseks. Ka mitmetest ultraportatiivsetest sülearvutitest leiab kiire SSD ketta, mille eeliseks on suurem kiirus ja väiksem energiatarve kui tavalisel HDD kõvakettal. See võimaldab mitmetel mudelitel 8-9 tunniseid akuaegu saavutada.
Kompromissina tuleb arvestada väiksema ekraaniga, üldiselt kuni 13", mis pikemal töötamisel võib segama hakata ning meelelahutusel (mängud, filmid) täit elamust ei paku. Samuti on ultraportatiivsete kvaliteetsete sülearvutite hinnad veel päris kõrged.

Netbook

Need on eriti lihtsakoelised sülearvutid. Mõõtudelt sarnased ultraportatiivsete arvutitega. Samuti on need kerged ja enamasti hea akuajaga, kuid nende kvaliteet on madalam, klahvid kipuvad sageli logisema ning protsessori jõudlus on madal ja mälu üldiselt vaid 1 GB jagu. Seega sobivad sellised arvutid palju liikuvale ja vähem arvutit vajavale inimesele, kes tahab aeg-ajalt veebis surfata ja mõne e-maili või muu dokumendi kirjutada, kuid päevad läbi selle arvuti taga tööd ei tee. Netbooki eeliseks on aga kindlasti soodsam hind.

Mida arvutiostul jälgida?

Arvutite tehnilises kirjelduses on palju elemente, mis võivad pea segi ajada ning seepärast on oluline teada, mis sellest on oluline.

Protsessor on arvuti olulisemaid komopente ning sellest sõltub suuresti arvuti kiirus. Üldiselt on nii, et mida rohkem tuumi ja suurem kiirus (GHz), seda parem, kuid väiksed erinevused mõne komakoha piires, mis arvuti hinda võivad küll tugevalt mõjutada, ei anna reaalses kasutuses nii olulist erinevust, et selle pärast alati juurde maksta oleks mõtet.

Mälu ehk RAM on väga oluline ning jälle, mida rohkem, seda parem. Alla 2 GB ei maksa üldse vaadata, parem oleks 4 GB ja sealt edasi. Oluline on, et arvuti operatsioonisüsteem oleks 64 bitine, sest 32 biti korral ei oska ta lisamäluga midagi peale hakata, osates kasutada maksimaalselt 3 GB jagu. Samas ei ole olulist vahet mälu kiirusel, näiteks 1033 MHz ja 1333 MHz mälu kiirustel pole reaalses kasutuses tuntavat vahet. Mälu on üks väheseid asju, mida sülearvuti juures ka tagantjärgi parandada saab, ehk mõne minutiga on võimalik sülearvutile mälu juurde lisada.

Kõvaketta puhul on kaks tegurit. Esimeseks on ketta kiirus, mis tavalise kõvaketta puhul tuleks valida 7200 rmp (ehkki mõnel mudelil võib see põhjustada suuremat vibratsiooni), või kui raha on siis isegi SSD, ehk flash mälu, mille kiirus on veel palju suurem. Samas on SSD kettad nii kallid, et pead ilmselt leppima väiksema mahuga, mis on kõvaketta valiku teine tegur. Näiteks 256 GB-ga, samas kui HDD kõvaketta puhul võiksid vabalt leida koguni 1 TB mudeli.

Kaal, sest sülearvuti on üldiselt mõeldud kaasas kandmiseks ja vahe 2 kg ning 3 kg sülearvutite vahel saab igapäevasel kaasas tassimisel peagi väga oluliseks.

Aku kestvus, kui arvuti on kogu aeg laua peal ja juhetpidi seinas, pole oluline, et selle aku kaua vastu peaks. Kui plaanid aga pikemalt töötada kusagil, kus pistikupesa pole võtta, näiteks reisid palju ja lendad kaugeid otsi või käid kliendikohtumiselt kliendikohtumisele, saamata vahepeal laadida, on see väga oluline. Paljud arvutid pakuvad 8-10 h tööaega. Spetsifikatsioonist näed alati tootja poolt märgitud aku tööaega, sellest võid kohe 20% maha arvata.

Ühenduspesad, ehk kui sul on USB 3.0 mälupulk, peaks ka arvuti seda toetama, et kiiresti faile kopeerida saaksid, samuti kui sul juhtub olema kiire SATA 6 Gb/s ühendusega varundusseade või plaanid seda hankida, aga arvuti toetab vaid 3 Gb/s, ei saa sa kasutada kogu oma varundusseadme potentsiaalset kiirust. Samuti on arvuti teleriga ühendamiseks mugav, kui sellel on HDMI pesa, kui plaanid aga kasutada välist monitori, võid vajada VGA kõrval hoopis DVI-liidest.

Kui sa ei suuda otsustada, millist arvutit valida, võid kasutada ka professionaalset Ostuabi teenust

Märkasid viga või soovid täiendada? Kommenteeri või saada meile kiri!