1.
Gizzelle
Aleksander Pepeljajev
Tunnustatud vene lavastaja Aleksander Pepeljajev, kelle tööd EMTA lavakunstikooli üliõpilastega on muutunud juba oodatud traditsiooniks, tõi Hobuveskis välja lavastuse „Nüganeni kursuse“ ehk 25. lennu tudengitega. Alusmaterjaliks on valitud klassikaline ballett „Giselle“, mis omakorda põhineb Heinrich Heine poeemil. Lugu räägib maatüdrukust Giselle’ist, kelle vaim kaitseb pärast tüdruku enneaegset surma tema armsamat kurjade jõudude kättemaksu eest. Pepeljajevi kui jõulise avangardisti käe all on aga sellest klassikalisest loost sündinud provokatiivne ja noortepärane uusversioon.
Lisas van Dish 13.02.2012
2.
Casanova
David Sonnenbluck
Ajast aega on Casanova saatus tekitanud inimkonnas ihalust ilu järele. See skandaalne veneetslane polnud mitte ainult seikleja, petis ja vabamõtleja, nagu teda tavaliselt kujutatakse, vaid ka poeet, memuaarikirjanik, filosoof ja muusik. Sellest lähtudes on David Sonnenbluck loonud nii stiili kui muusika poolest ajatu balleti – see on ühtlasi nii barokne kui kaasaegne.
Lisas Thein
“Koreograafi oli huvitav. Mõni üksik tantsija paistis silma, teised olid emotsioonitud ning esimeses osas puudus ka sünkroon. Nii sensuaalsetes tantsudes oleks oodanud ka erilist pühendumust ja meeleolu. Kahjuks alles teise vaatuse lõpus võis märgata veidi emotisoone, aga see ei parandunud üldmuljet. Ka kostüümid olid väga nigelad, neid peaaegu polnudki-trikood ja retuusid. ”
3.
Rosalinde
Ronald Hynd
Ronald Hyndi ballett „Rosalinde“ on 1920. aastate muusikalide ning tummfilmide ajastu peegeldus Johann Straussi muusika saatel. Ballett viib vaataja glamuurse maskiballi ja pikantsete intriigide maailma. „Rosalinde“ on üheaegselt naljakas, ülev ja kaunilt romantiline ballett. Tunnustatud briti teatrikunstniku Peter Docherty kujundus elustab laval kuldsete kahekümnendate muretu elu ning John Lanchbery arranžeering annab edasi fantaasiarohke koreograafia olemuse. Lisaks kõlavad balletis kaks tuntud Johann Straussi lugu: valss „Ilusal sinisel Doonaul“ ning polka „Välk ja müristamine“.
Lisas Thein
“Suurepärane lavakujundus, imeilusad kostüümid ja ülimalt äge koreograafia. Vanamees kekslemas nahkhiirekostüümis ja kõrvakestega mütsike peas. Kõik oli väga meeleolukas, tantsud olid põnevad ja huvitavate sammudega. Muusika oli väga hea. Kogu etendus oli väga super. Iga kell läheks uuesti vaatama, kustumatu mälestus. ”
4.
Manon
Karl Burnett
Kenneth MacMillani ballett Jules Massenet’ imekaunile muusikale loob kujundirikka pildi 18. sajandi elust ja erinevatest ühiskonnakihtidest – aristokraatidest eluheidikuteni. Balleti aluseks on Abbe Prevost’ „Ševaljee des Grieux’ ja Manon Lescaut’ lugu“ , mis jutustab loo Pariisi ihaldatuimast kurtisaanist Manonist, kellest põnevate ja dramaatiliste sündmusteahela tõttu saab põgenik ja tagaotsitav Louisianas. Emotsioonidest tulvil muusika väljendab peategelase langemist naudinguteküllasest kõrgusest meeleheitlikku elupõrgusse. Balleti muusika on arranžeerinud Martin Yates, kes on kasutanud Massenet’ loomingut, kuid mitte ühtegi rida helilooja samanimelisest ooperist.
Lisas Thein
“Ootused balleti suhtes olid suured. Etenduse lõppedes tundsin, et ootused olid mitmekordselt ületatud.
Enne etendust lõi pahviks juba eesriie. Selle kujundus oli ilus ja huvitav. Pole enne sellist eesriiet näinud, see oli nagu etenduse osa kohe.
Edasi lõid pahviks kõik need värvilised ja imekenad kostüümid. Nendega oli ikka tohutult vaeva nähtud. Karakterid kandsid need väga hästi välja ka.
Lavakujundus oli suursugune, kuid samas tagasihoidlik. Üldmulje kõigest oli suurepärane.
Solistid olid imelised - miimika, tehnika, kõik oli omal kohal. Nii mõnigi kord eksis silm hoopis taustale, sest kõik, kes laval olid, tegid asja kogu hingega. Taustategevus oli väga põnev ja tõetruu. Iga väiksemgi roll oli viimseni lihvitud.
Süžee oli muidugi hea. Peategelane oli naine, keda tegelikult vaataja põlgama peaks, kuid lõpustseenis tundsid kõik talle hoopis kaasa.
Tõesti unustamatu elamus ja ühtegi halba sõna pole öelda. Isegi suur palavus ja umbsus saalis ei võta punktigi etenduse nautimisest maha. Soovitan kõigil minna seda vaatama. Ise läheks hea meelega veel vähemalt ühe korra sinna etendusele.”
5.
Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi
Gyula Harangozo
Lasteballett Tibor Kocsaki muusikale.
Lisas Kultra 25.01.2011
6.
Romeo ja Julia
Tiit Härm
Sergei Prokofjevi ballett. Kuulsaimat armastuslugu läbi sajandite, oodi igavesele armastusele teab vist küll enamik inimesi. Kaks meeletult armunud noort on vaenutsevate suguvõsade Capulettide ja Montecchide lapsed. Noorte tunded ei tunnista traditsioone ega piire ja armastaja hukkuvad oma vanemate vihavaenu ohvritena. Alles nende surm toob kaasa lepituse vaenuleeride vahel ning viib vanemad tõdemuseni: armastus on tugevam vaenust ja vihkamisest.
Lisas Kultra 25.01.2011
12
Kuum teema
Apple iPad (2012)
9.7-tolline IPS Retina ekraan, resolutsioon 2048x1536 pikslit. 16, 32 ja 64 GB mudelid. WiFi (802.11a/b/g/n) ja WiFi+4G mudelid. Oleofoobne sõrmejäljevastane kate ekraanil, Apple A5X kahetuumaline protsessor ja neljatuumaline graafikaprotsessor. Bluetooth 4.0. 5 MP iSight kaamera tagaküljel. Stabilisaatoriga 1080p videosalvestus, kuni 30 kaadrit sekundis. 10h akukestus. Sisseehitatud mikrofon, kõlar, 3.5-mm stereo kõrvaklapipistikupesa, 30-pin pistikupesa. Akseleromeeter, güroskoop, välisvalguse sensor. AUDIO: Sagedusala 20Hz kuni 20,000Hz, toetatud audioformaadid HE-AAC (V1 ja V2), AAC (8 kuni 320 Kbps), Kaitstud AAC ( iTunes Store-st), MP3 (8 kuni 320 Kbps), MP3 VBR, Audible (formaadid 2, 3, ja 4, Audible Enhanced Audio, AAX, ja AAX+), Apple Lossless, AIFF, ja WAV. Töötemperatuur 0° kuni 35° C; Maksimaalne töökõrgus 3000 m.
Esitlusüritusel tutvustatud teemad foorumis.
