Tallinna söögikohad, restoranid, kohvikud, baarid - Arvustus.com arvustused

“Väga maitsev ja värske päevapraed.
Pagar-ja kondiitritooteid küpsitab prantsuse pagar, naaturalsetest ainetest. Baguette maitsevad täpselt nagu Pariisis. Esimene kord Tallinnas proovisin nii ülimaitsev ekleere, quiche ja maasika tarte. Kohvi on hea ja maitsev .
Teenindus sõbralik, korrektne ja asjatundlik.”

“Külastades Chedi restorani pidin pettuma selle suurepärase restorani teeninduses. Alguse sai see tegelikult juba ukse peal, kui teenindaja küsib kas me soovime üleriided ära anda. Tõesti ei kujutaks ettegi, et restorani sisenevad kliendid üleriietes. Istusime lauda...ootasime 10 min. siis juba puhtast uudishimust ootasime edasi, ... 15min. Saabub kõrvallaua teenindaja ja ulatab menüüd, meeldivalt küsides, et teid pole teenindatud? Möödub veel 10 min, saabub meie teenindaja. Esitame tellimuse, saame eelroad, põhiroad söödud ja asume valima desserti. Kuid paraku jääb see meil maitsmata, kuna jällegi pole kellegile tellimust esitada. Lõpuks teenindaja saabudes, on soov vaid arve tasuda ja lahkuda. Teenindaja küll vabandab ja selgitab, et teda hoiti kinni! Mind ei hoia miski kinni, lahkun restoranist.”

“Oli tore laupäevane päev ning kõht just sedamoodi tühi, et mõte mõnes heas kohas einestamisest pani juba ette naeratama. Piirkonna poolest sobis Haabersti kant ja et päris kaubanduskeskuse restoranis süüa ei tahtnud, jättis see lähedalolevatest alles eelkõige valiku Ruccola ja Lyoni vahel. Ja asi hakkas parasjagu Roccola kasuks pöörduma kui järsku meenus -- seal samas Lyoni kõrval on veel üks. Twenty Two Family Resto. Tõsi ta on, kaks last oli ka kaasas ja mõte sellest, et neil võiks mingit tegevust olla, mida pererestorani nimetus lubas, ei olnud paha. Aga mäletad, et plaan oli Heas Kohas einestestada ja seda ei lubanud ei see "pererestorani" osa ega see, et ausalt öeldes oli mööda sõites sildi nägemine ainus, mida sellest restost kuulnud olin. Keegi seda restorani mulle maininud ei olnud, seega tundus, et see on.. üks neist, mida ei tasugi väga mainida. Lisaks oli samades ruumides varasemalt mingi kehvemat sorti söögikoht ja ehk see imago kandus üle ka arvamusele uuest.

Niisiis, kerge murega, et kindla peale ei läinud, otsustasin siiski Family Resto 22 ära proovida ja astusin uksest sisse. Algus oli hea. Koht näis väga hubane ja kenasti disainitud. Täpselt selline, kus on mõnus olla ja kus leiab igale seltskonnale ja koosviibimise tüübile sobiva laua.


On privaatsemaid grotte ja rohkem avatud laudu, saab istuda akna all, köögi lähedal või kus tahes. Köögi lähedus on, muide väga hästi tajutav, sest asub see ühe klaasseina taga ja on külastajatele seeläbi vaatamiseks avatud. Veelgi enam, püsti on pandud ka kaks telerit, kust köögitoimetusi selgelt jälgida saab! Väga usalduslik ja tore. Kusagil justkui köögi ja söögisaali vahel uhkeldavad oma rohelises hiilguses kaks kaunist Big Green Eggi. Ühesõnaga koht näeb välja nii viisakas, läbimõeldud ja kena, et igasugune mure toidukoha valiku osas kahaneb päris armutu hooga.


Tõsi, menüüd pole ma veel näinud ja ehkki Eggid head tõotavad, siis võib ikkagi vabalt olla, et olen sattunud ülehinnatud friikartulite, lihapallide ja kanapastamaailma. Menüüd lehitseses sai aga selgeks, et ka see mure polnud õigustatud. Tol hetkel hakkasin arvestama juba täiesti reaalse võimalusega, et Resto 22 on äkki tõepoolest üleni hea koht.

Eelroaks toodi lauda “Noor Matje Heering”, mille serveering pani koheselt kulmu kergitama. Mis family resto!? See on ju kõigi märkide järgi korraliku gurmeerestoran!


Salat Olivier22 nägi välja väga kena ning maitses hästi ja rikkalikult.


Kõrvitsasupp oli sametine.


Burger22 tunduvalt parem kui teadmata põhjusel kuulsaks saanud Uulitsas.


Peipsi koha.. see nägi välja natuke tavalisem kui teised road, mida proovitud sai, ja ka maitse osas tuleb see tunnistada igavamasse “tavaline” kategooriasse. Samas teine kalaline, eelroana pakutav skumbria oli taas loomingulise serveeringuga, poolikul puuhalul, kenasti garneeritud ning tähendas nii külmasid kalaviile, et hamba all krõbisesid jääkristallid.


Pasta Con Fungi, ehk tagliatelle pasta seente ja musta parmesaniga oli maitsvalt seenene ja seda sorti toit, et kui on vaja 10 euro eest kõht täis süüa, siis täpselt sobiv.


Mereannipasta oli veelgi uhkem, sisaldas rikkalikult sinimerekarpe ja ka valgeid karpe, lisaks väiksemaid krevette ja kalmaari. Karbid olid koos karpidega, krevetid koorikuga. Seda ma väga ei armasta kui pean ise krevette toidust välja õngitsema ja koorima, aga sõrmede puhastamise tarbeks toodi viisakalt sidruniviiluga veekauss.


Grillribi oli servast natuke kuivanud, keskelt aga maitsev, oma garneeringuga aga kõvasti tagasihoidlikuma välimusega kui mitmed teised road.


Ka steik sealihast nägi taldrikul välja õige tavaline, aga üllatas oma mahlasuse ja maitsega.


Magustoitudest oli omamoodi rabav Šokolaadifondant22, mis toodi lauda kauni serveeringuga kuumalt ning süstiti alles lauale serveerituna vaniljekastet täis. Väga šikk! Saate siis aru, miks ma olin siiralt üllatunud kui läksin pererestorani, aga sattusin gurmeetoidukohta.


Ja tagatipuks on ka teenindus Resto22-s hea. See kõik kokku teeb Family Resto22-st väga erilise koha. Täiesti ainulaadse, tõtt-öelda. Seal on hea õhkkond ja hea teenindus, väga maitsvad toidud NING suur laste mängunurk! Laste menüüs on koorene pasta hinnaga 2.20! Mis see siis olgu — lastesõbralik gurmeerestoran?!
Nüüd olen ma kõike näinud. Ja lähen tagasi, et veel vaadata.”

“Sattusin Pulli suurema seltskonnaga pooljuhuslikult, aga olin juba varem sellest kohast palju head kuulnud. Teenindus oli meeldiv, naeratav, sai inglise keeles kenasti hakkama. Võibolla paar jooki läks segamini, aga inimesi oli ka palju, ei saa pahaks panna.
Menüü on pikk ja huvitav, ise maitsesin lihavalikut 3-4le (79€), rebitud sealiha ei ole mu lemmik, part oli võrdlemisi hea, aga suurim üllataja oli veiseribi, mahlane, rasvane, väga väga väga maitsev. Steik olla samuti väga hea (29€).
Oleks mõnus kui saaks ukse ette parkida, aga ruumi on seal vaid elanike jaoks kui sedagi. Muidu fantastiline koht.”

“Mina olen seal Viru tänava Al Bastione restoranis käinud nüüd kaks korda. Üks kord oli veel soojade ilmadega ja teine nüüd. Suvel oli sisehoovis väga mõnus istuda, nüüd muidugi olime sees. Olen mõlemal korral seal küll ainult pitsat söönud, sest see on seal ikka ülihea ning magustoiduks tiramisut võtnud.”