Restoran Seller - Selleris käisin esimest korda siis - Arvustus.com arvustused

“Selleris käisin esimest korda siis, kui see oli värskelt avatud, ehk umbes pool aastat tagasi, ning teise võimaluse andsin nüüd. Ning tulemus on... et tulemus ei ole väga hea.

Koht on iseenesest kena. Peale pimedat ja imelikku kebabimaja on neist ruumidest saanud helge, valge ja isegi elegantne paik. "Selleri" nimi erilisele omapärale ei kandideeri, sest selliseid lihtsaid ürdinimetusi on teistelgi restodel -- Basiilik, Ruccola, Till & Kummel (ehkki viimane on juba hingusel) jne. Menüü on samuti ilusasti disainitud ning tegelikult tekib sisse astdues suur lootus, et tegemist on maitsva kohaga.



Suvisel külastusel oli maja rahvast täis ja teenindajad nägid kurja vaeva kõigi ärateenindamisega. Seejuures hakkas silma, et kõikjal minu ümber laudades, kuhu teenindaja midagi ütlema saabus, oli tal probleeme. Unustas mõned toidu üldse tuua, tõi valed toidud, unustas joogid jne. Igas lauas, ilma naljata.

Toona tellisin ribid (mille, teadagi, alati ära testin) ning coca-cola. See, et koola saabus joogist väljastpoolt nii märjas klaasis, et jättis endast lauale maha laia kleepuva triibu, mida ära ei kuivatatudki, polnud veel nii suur asi kui see, et joogis polnud peaaegu üldse gaase ning lisaks oli jook soojapoolne. Seega oli tegu mingi pudelipõhjaga, mitte kenast 200 ml klaaspudelist otse mu klaasi valati. Ühesõnaga -- ma ei teadnud, et see on võimalik, aga neil ei tulnud coca-cola välja. Mis seal välja tulla! Valad (uuest) pudelist..! Aga nii ta oli ning minu kahtluse dhakkasid tugevalt maad võtma.

Kui saabus ribi, selgus, et see vähemalt maitses nii, nagu oleks eelmisel päeval üsna oskamatult tehtud ja täna pannil üle praetud. Sellise rääsunud rasva lõhnaga ja nii kuiv, et ma ei saanud ainsatki tükki alla.

Teenindaja küsis kassas, kuidas rahule jäin ja kui ta minu küsimuse peale, et kas ta küsib viisakusest või teda päriselt huvitab, noogutas, siis ütlesin. Kiitsin seda, mis hea ja laitsin toitu, päris koloriitselt. Teenindus on seal tegelikult hästi püüdlik ja sõbralik. Sain 20 eurose kinkekaardi ja soovituse kunagi veel proovida.

Sestap mu teine proovimine aset leidiski, oma pool aastat hiljem. Ja ilma selle kaardita ei olekski ma tagasi läinud. Selles mõttes õige tegu, et kui nad uskusid oma paranemisesse, siis selle asemel, et igaveseks klient ära peletada, leidsid nad mooduse mind veel kord tagasi, vastupidises veenduma kutsuda.

Kõik hea oli samamoodi, nagu toona. Inimesi oli küll vaid üksikutes laudades. Aga kahjuks oli samamoodi ka kõik halb.

Küsisin toidu kõrvale klaasi kraanivett. Seda ei saavat. Saab "automaadist" (tasulist), aga kraanivett ei saa. "Ei saa"? Seriously? Kas pole klaasi või pole kraani? Pole tahtmist.

Proovisin verivorsti, ribi ja jõulupaardi. Verivorst oli tavaline poevorst, lihtsalt nätske nahaga. Ribi oli... mitte selline ribi, mida mina süüa tahaks. Vintske ja tuim. Jõulupraad oli üleküpsenud ja liiga kuiv. Kartuli juures oleks võinud vanduda, et oli soojaks lastud eilne kartul. Ainult kõrvitsapüree oli maitsev. Väga palju jäi järele toidust ja väga vähe minu lootusest, et "Seller" on selle vahepealse ajaga paranenud.

Suhtumine tundub teenindajatel alati paigas olevat. Nad nii tahaksid, et see koht oleks hea. Aga ei ole, sest toit ei ole. Kahju.

”