reede, 27. jaanuar 2012 14:00
Androidi puhul need telefoni viirusetõrjed siiski skännivad ka installitavaid ja juba installitud appe ja kui mõni on tuntud malware, siis hoiatavad ja/või kustutavad selle rakenduse.
Seni on leitud näiteks selliseid pahavara sisaldavaid rakendusi, mis saadavad SMS-e tasulistele numbritele või lasevad kasutajal sisestada näiteks oma kasutajanime ja parooli ja saadavad need siis mingile veebiaadressile jms.
Selline malware sisaldav rakendus ei ole definitsiooni poolest siiski viirus, kuna inimene ise installib ta enda telefoni. Kui sa ei installi rakendusi mingitelt kahtlastelt lehtedelt, vaid ainult Android Marketist või Amazon AppStorest, siis sellise pahavara-rakenduse otsa sattumine on väga vähetõenäoline. Kuid mitte võimatu. Android Market on avatud keskond - erinevalt Apple Store'st, kuhu saab oma appi lisada alles peale Apple turvakontrolli läbimist, võib Android Marketisse oma programmikese lisada igaüks. See võib olla ka mingi tuntud rakenduse veidi modifitseeritud ja sarnase nimega versioon, või lihtsalt rakendus, mis pealtnäha on tore ja kasulik, kuid salaja teeb midagi kurja.
Kui selgub, et mõni rakendus sisaldab pahavara, siis on Google'l võimalik see rakendus esiteks Android Marketist eemaldada, teiseks kõigist Android telefonidest eemaldada (sest Googlel on igal hetkel ligipääs kõikidele internetti ühendatud Android telefonidele), kolmandaks leida üles ja lasta kinni võtta pahavara lisanud tegelane.
Seda kõike saab Google ise teha kiiremini ja paremini, kui suudaks ükskõik milline antiviirusetootja, nii et kokkuvõttes tekitab Androidi viirusetõrje installimine ainult petliku turvatunde ja kulutab akut, reaalset kasu sellest ei ole.
Selleks, et pahavara oma telefonist eemal hoida, saab kõige rohkem ära teha siiski kasutaja ise. Nagu öeldud, tuleks rakendusi installida ainult usaldusväärsetelt lehtedelt, näiteks Android Market. Enne rakenduse installimist võiks lugeda teiste kasutajate jäetud kommentaare. Ja kolmandaks, tuleks jälgida, mis õigusi (Permissions) antud rakendus nõuab.
Näiteks M-Parkimise puhul on loogiline, et rakendus nõuab õigusi saata SMS-e ja helistada, aga mingi liikuva taustapildi või mängu puhul on sellised nõudmised ülimalt kahtlased.