Milliseid kõrvaklappe valida ja osta?

Nagu kõige muugi puhul, mõtle esmalt, mida nende kõrvaklappidega (peamiselt) tegema hakkad. On see filmide vaatamine või muusika kuulamine kodus. Või taustamuusika ja taskuhäälingu kuulamine sportimisel.

Suured klapid

Avatud süsteemis kõrvaklapid (open-air) edastavad üldiselt paremat heli ja on kergemad kui suletud süsteemis (sealed) klapid. Konks on aga selles, et selliste kõrvaklappide heli on kergemini kuuldav sind ümbritsevatele inimestele ning teisalt kuuled ka välist müra selgemini kui suletud süsteemis kõrvaklappide puhul. Niisiis on puhtalt muusika nautimiseks kodustes vaiksetes tingimustes hea kasutada avatud süsteemis kõrvaklappe, kui keskkond on aga mürarikas või sa ei taha teisi oma helidega segada, vali suletud kõrvaklapid.

Kõrvasisesed klapid

Need võib jaotada tavalisteks (ear-buds) ja mürasummutavateks (canal phones). Viimased istuvad sügavamal kõrvas ja on kaetud silikooniga. Tänu sellele on välismüra üsna hästi isoleeritud ja saad heli vaiksemalt kuulata ning selle kvaliteet on harilikult parem. Ebamugavust võib nende puhul põhjustada klappide juhtme vastu puutudes edasi kanduv krabin, samuti võimenduvad kehasisesed hääled, näiteks krõmpsuvat salatit süües kuuled oma peas kõva ragistamist. Sedasorti klapid sobivad päris hästi sportimiseks, muidugi peab valima mudeli, mis kindlalt kõrvas istub. Lisaks on sellesse kategooriasse kuuluvaid klappe isegi veekindlaid, millega võib muusikat kuulates (ja sobivalt veekindlat mängijat või selle kesta omades) kasvõi ujuma minna.

Uuri tehnilisi andmeid

Sagedusvahemik näitab, millisest millise sageduseni suudavad kõrvaklapid heli esitada. Mida suurem vahemik, seda parem ehk et seda enam kuuled. Parimal juhul võiks sagedusvahemik olla 10 Hz kuni 25,000 Hz, kuid arvestades, et enamik inimesi kuuleb nagunii vaid helisagedusi vahemikus 20 Hz to 20kHz, siis piisaks ka sellest. Kurb tõde on, et iga vanemaks saadud aastaga kuuldav sagedusvahemik väheneb. Kui aga kuulad sageli alla 192 kbps mp3-faile, siis polegi mõtet väga kalleid ja suure sagedusliku ulatusega kõrvaklappe osta, sest tänu selliste failide kompressioonile on sealt eemldatud need detailid, mida kallid kõrvaklapid kuulda võimaldaksid.
Takistus tuleks ideaalis valida vastavalt oma helitehnikale (võimendi, MP3-mängija), et nende takistusväärtused (oomides, Ω) võiksid olla võrdsed. Samas töötab kõik ka siis kui võrdsust ei valitse, nii et see ei ole möödapääsmatult vajalik.

Millisel puhul milliseid kõrvaklapi tüüpe eelistada?

• Muusikakuulamine kodus: avatud stereokõrvaklapid.
• Filmide vaatamine või mängimine: 2.1, 5.1 või 7.1 ruumilise heliga kõrvaklapid.
• Muusika kuulamine tänaval: suletud kõrvaklapid või pisikesed kõrvasisesed klapid.
• Spordisaalis: spordikõrvaklapid, mis hoiavad kuklalt või kõrvasisesed hästi püsivad klapid.

Hind

Helitehnika puhul on üsna raudne reegel see, et saad, mille eest maksad. Väga hea helitehnika on alati väga kallis, hea tehnika lihtsalt kallis ning kehvema saab kätte odavamalt. Siiski leiab vahel ka soodsamate klappide seast väikestviisi pärleid, mis vähemalt paar korda (aga mitte rohkem) kallima heli ja mugavust esindavad. Seepärast on nii, et kui sul raha jalaga segada, vali lihtsalt kõige kallimate seast endale mugavaimad ja üldiselt muretsema ei pea, et poole odavamalt paremaid pakutaks, kui aga raha napib, siis kuula, kuula ja kuula veelkord. Ning loe teiste kirjutatud arvustusi
Võid avastada täiesti korraliku heliga ja hästi istuvad klapid ning nendega aastaid õnnelikult koos elada. Üks väärt nõuanne õige hinnasihi määramiseks on see, et MP3-mängija jaoks tasub valida u 350 € ning koduse helisüsteemi jaoks u 1500 € klapid.
Hea heli on nautimist väärt.

Kui sa ei suuda otsustada, milliseid kõrvaklappe valida, võid kasutada ka professionaalset Ostuabi teenust

Märkasid viga või soovid täiendada? Kommenteeri või saada meile kiri